Ah jaa! Iga korralik inimene peaks võima vähemalt kordki elus oma nime muuta ja seda mitte ainult naised abielludes, vaid ka mehed, kui süda kutsub. Sest kui inimesele saab millegi pärast tema nimi ebamugavaks või lihtsalt vastikuks, nagu mõni king või soeng, miks ei peaks võima teda siis vahetada mõne uue vastu. Miks ei võiks Vesiroosi asemele võtta näiteks Põllulill? See oleks ju veel tõepärasem nimi, sest meie põldudel kasvab ometi rohkem lilli kui vetes roose. Jah, öeldagu ometi Karinile miks? Mis hea, kui Vesiroosist saaks äkki Põllulill, sest siis võiksid lehed seda kas või iga üle päeva nimetada piiritusemüüjate seas, ilma et ükski teaks, et see tähendab Karini isa või ema.
Aga polnud parata, Vesiroosi ei saanud vahetada Põllulille vastu ja nõnda pidi Karin selle pilli alla neelama, et Vesiroosi nime hakati kordama viinagahangeldajate seas. Muidugi, iseenesest polnud see mingi häbiasi, sest ministrist kuni ministeeriumi uksehoidjani ja suurärimehest kuni popsini valitses igal pool emand Vesiroosi veendumus, et tööga võid ehk kuidagi ise endale ja oma järeltulevale soole muretseda leiva, aga kui tahad „riskeerida“ ka leivakõrvast, siis pead ikkagi peale hakkama piiritusest.
Vesirooside ja kõigi nendetaoliste häbi peitus mitte tõsiasjas, vaid selles, et nende tõsiasjad olid väikesed — pisitillukesed pudelikesed või plekkplaskukesed. Kui neil oleks olnud piirituseveoks oma autod, mootorpaadid ja aurikud, isegi terved laevastikud, siis oleksid nad võinud südamerahus vahetevahel sisse kukkuda, sest siis oleks see toonud au ja imetlust mitte ainult neile enestele, vaid ka kogu suguvõsale ning kas või maakonnalegi, kust nad pärit. Politsei ja piirivalve oleksid neid ka siis püüdnud ja nendega lahinguid löönud, aga ministrid ja igasugused liidrid oleksid samal ajal nendega sõbralikult ühe laua taga istunud ning valitsus oleks neile müünud sulisevat kaupa poole hinnaga, nii et nad ei kannataks kahju, kui politsei või piirivalve omakasulikult ahnitsedes konfiskeerib mõne auto või mootorpaadi. Nõnda oleks see olnud, kui Vesirooside ja Põllulillede tõsiasjad oleksid olnud suured.
