Mine sisu juurde

Lehekülg:Tõde ja õigus IV Tammsaare 1932.djvu/157

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

maailm sugugi ükskõik, kui te nõnda võite mõelda. Kes on veel huvitatud oma naisest, see on huvitatud kogu maailmast.“

Indrek lõpetas seks korraks jutu, sest talle näis, et Kalvi teab temast ja Karinist midagi, millest ei tihka rääkida, ainult piirleb oma sõnadega hädaohtliku küsimuse läheduses nagu liblikas tule ümber. Kogu tema pikk sissejuhatus oma tapvast tööst ja kõigest muust oli ehk ainult selleks, et maskeerida paari viimast sõna: kuidas küll need mehed saavad elada, kes ei tea, kus nende naised käivad ja mis nad teevad. Jah, see oli kogu tema pika rääkimise mõte ja eesmärk, otsustas Indrek endamisi.

Selle tagajärjeks oli, et Indrek kutsus samal päeval Karinit jalutama, aga sel polnud võimalik minna, sest ta oli enda juba kuhugi mujale lubanud. Järgmisel päeval Indrek tahtis üheskoos minna kinno, aga ka selleks polnud Karinil mahti. Samuti Indrek pidi üksinda minema teatrisse ja kontserdile, kui ta üldse sinna tahtis minna.

„Sa oled ikka naljakas,“ ütles Karin, „aastate kaupa pole sul minu tarvis aega, aina töö ja töö, nagu oleksid mõni pärisori, nüüd korraga — tule, lähme, nagu oleks mina mõni asi, mida võib varna otsast võtta. Mul on ju ometi ka oma tutvused ja kohustused. Pealegi kodus oleme niikuinii alati ninapidi koos, siis vähemalt väljaski võib pisut puhata ja lahutust leida. Need on su omad sõnad, kui sa tahad õieti teada.“

„Aga nüüd me ei ole ju kodus enam peaaegu kunagi ninapidi koos,“ hakkas Indrek seletama.

„Ja kui oleme, siis riidleme, nääkleme, eks,“ ütles Karin vahele. „Aga see pole ometi minu süü.“

„See on abielu,“ püüdis Indrek naljatada.

„Noh, eks me siis ole abielus,“ ütles Karin mõnitavalt.

Sellega seks korraks lõppeski ja Indrek otsis nagu varemaltki oma kipitavale südamele rahustust kas tööst või jutuajamisest ämmaga ja ametivenna Kalviga. Aga ämm ei teinud enam Indreku ja Karini vaheliste asjadega tegemist, temal olid nüüd omad mured, sootuks

157