temaatikat, tema on seal, kus armastus. Aga armastus on praegu keelatud, sest Indrek peab õppima, kui ta tahab kevadeks küpseks saada. Armastus ei lase inimest küpseks saada, sest armastus teeb… Mis teeb armastus? Armastus teeb sõna ja silma sügavaks ja nõnda ei saa inimene kevadeks küpseks. Sellepärast uuesti otsast peale: üks kord üks on üks, üks kord kaks on kaks… üks kord kaheksa on… küljeli. Kaheksa on küljeli. Nagu esiti. Tähendab kaheksa on armastus. Kui küljeli, siis armastus, lõpmata armastus, sest armastus on ikka lõpmata, kui pole veel lõppu, ning kui on lõpp, siis pole enam küljeli, vaid püsti. Armastus on püsti, armastus on… Mis on armastus? Armastus on Rimalda, Ramilda, Rilmada, Ralmida, Ridalma, Radilma, Diralma, Darilma, Miralda, Marilda… Armastus on lõpmatus. Aga pi? Mis on pi? kakskümmend neli pi’d? kakssada pi’d? Mitu neid oli Molotovi arvates? Ikkagi kakssada. Tähendab, pi ei ole lõpmatus, tema ei ole Marilda, tema on Miralda, tähendab, nimeline arv. Pi on nimeline arv ja tema järele tulevad integraalid ning differentsiaalid, nende nime Indrek veel ei tea. Tema teab, et on olemas Raldami, Dalrami, Darlami, Radlami, aga integraalide ja differentsiaalide nime ta ei tea. See tuleb pärast, see tuleb sealpool armastust. Armastus on siinpool, siinpool kõike, sest armastus on tähtsam, armastus on suurem. Armastus seisab nagu mõni pika kaelaga saurus ja vahib üle integraalide võsastiku, üle differentsiaalide metsa. Armastus on üliinimene, kes ratsutab sauruse seljas. Indrek näeb selgesti, kuis üliinimene ratsutab sauruse seljas. Jah, ja nii ongi parem ja loomulikum, hoopis loomulikum. Kui olid saurused, siis oli ka üliinimene, kõik suured üheskoos. Mitte nii, et saurused on juba ammugi surnud, et inimenegi võib-olla on surnud, kui tuleb üliinimene. Sellest poleks põrmugi kasu, sest keegi ei saaks teadagi, et tuleb üliinimene oma sauruse armastusega. Aga kui üliinimene on juba olnud, kui ta elas näiteks ühes saurustega, siis on teada, ainult tema luid pole veel leitud või, kui
517
