sukorra hoopis. Ta luges raamatuid, aga sellega ta ei teeninud krossigi. Ta käis koosolekuil, aga ka seda ta pidi tegema tasuta, olid koosolekud salajased või avalikud. Mõnikord tuli nende eest isegi maksta, kui juhtus olema mõni korjandus või oli määratud teatud sisseastumisraha. Ka jalutuskäigud, mis olid hädavajalikud põlevate elu- ja ühiskonna-küsimuste arutamiseks, ei toonud midagi sisse. Üldse ta puutus inimestega kokku, kes olid saatusest määratud hoolitsema riigi ja rahva parema tuleviku eest ja lahendama igasuguseid keerulisi ülesandeid, mille raskust inimessugu oli tundnud juba sajad ja tuhanded aastad. Nüüd pidi olema silmapilk käes, kus võis otsustada kõik ühel hoobil ning Indrek tahtis seda maksku mis maksab kaasa teha. Sellepärast ei olnudki tal kuigi palju võimalust oma sissetulekuile mõelda. Kord ta oli läinud „Rahva Sõbra“ toimetusse lootusega seda majanduslikult kasutada, hankides tema kaudu tunde või kirjutades lehes vahetevahel mõne maksulise rea. Aga imelikul viisil kükitas iga kavatsuse taga nurjumine, iga lootuse varjul pettumus. Indrek nimelt ei suutnud kuidagi õppida ridade vahele kirjutamise kõrget kunsti, nii et lugeja võiks sealt veel midagi leida, kust tsensor otsib asjata. Sellepärast oli Indreku kirjutistega ikka nõnda, et neist leidis kas juba tsensor midagi ja tõmbas neile siis punase kriipsu peale või kui tema neist midagi ei leidnud, siis ei leidnud ka ükski teine ja nõnda arvas toimetus, et neid võiks tarvitada ainult ilma tasuta, niiöelda ruumi täiteks, kui noor inimene tahab kuulsaks saada. Ja kus on see noor, kes ei tahaks kuulsaks saada? Seega siis Indrek kirjutaski mõni aeg lehe ruumi täiteks, kuni ta arvas, et saavutatud kuulsusest jätkub.
Selline oli tema majandusliku seisukorra tagasein, kui ta tundis äkki suurt nälga ja otsis selle lähemat põhjust. Muidugi, tema kõht oli ju tühi, aga nälga oleks ta pidanud siiski tundma mõni tund hiljem, mil ta harilikult otsis omale midagi hamba alla. Aga ükskõik, täna tahtis ta kaua aja tagant jällegi korraks koeramamma juurde sisse astuda, sest ta oli täna suure
