Mine sisu juurde

Lehekülg:Tõde ja õigus III Tammsaare 1931.djvu/441

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Ema vaikis. Ka Indrek ei lausunud sõnagi, nagu peaks ta kogu oma jõu hoidma tarvilikuks toimetuseks, mis muidu võiks jääda tegemata. Alles siis, kui ta oli niikaugel, et võis parema käe pista ema padja alla pea kergitamiseks, kuna ta pahemaga hoidis sisseantavat rohtu, lausus ta:

„Noh, ema.“

„Jeesuse nimel, poeg,“ vastas Vargamäe Mari ja võttis Indrekult rohu vastu.



Lõpp.