nult selleks, et teiesuguste poisikeste ees suurt meest mängida, muud midagi. Ärge pange pahaks, see on minu arvamine. Nii et tähendab, kuigi mina annaksin raha ja kuigi selle eest ostetaks sõjariistu, siis poleks neist kasu, sest pole ju sõjariistade tarvitajaid. Lihtsalt ei ole, tehke mis tahes. Mõnele kõri kallale minna, et käsi teise tasku pista, niisukesi mehi leidub muidugi, aga et mõni nuhk teise ilma saata, selleks ei liigu ühegi käsi. Sellepärast arvasin, et ka sõjariistadeks ei maksa. Kaalusin ja kaalusin, mis ma küll selle vana revolutsionääri rahaga pean tegema, kaalusin oma mõttes tolgi õhtul. Ja kui siis äkki leidsime selle naise oma tönni ja lastega — mina arvasin alguses, et need on tingimata poisid, tingimata — nojah, kui me need arvatavad poisid ühes tema emaga leidsime, siis tuli mul äkki mõte, nagu välk selgest taevast, et näe, siia pane see raha, kasvata poisid suureks ja nendele anna püss või puss kätte, küll nemad juba teavad, mis teha nuhi või sandarmiga. Aga siingi kukkusin sisse, nagu nägite, poiste asemel saime sülle tüdrukud. Mees kahmab sülle ikka tüdruku, mitte poisi,“ irvitas ta nina kirtsutades ja jätkas siis: „Oma otsusest ma siiski ei loobunud, sest ma ütlesin: olgu pealegi tüdrukud, tulevased tragid tüdrukud on ehk rohkem väärt kui praegused sössid poisid, need memmepojad. Ja pealegi, kui ma oma otsusest jällegi oleks loobunud, siis oleks ma pidanud uuesti mõtlema hakkama, kuhu see raha panna, mis ma võlgnen surnud revolutsionäärile. Aga mina ei armasta üldse palju mõelda, sest see segab mu tegevust. Veel vähem armastan ma mõelda rahast, ehk olgu siis, et kust teda saab, aga mitte, kuhu ta panna. Nõnda siis, et asi oleks ühel pool ja et poleks enam miskit mõtlemist, tegin tol õhtul asja trah-trah ära, nagu oleksin maha põmmutanud mõne nuhi. Ning see on kõik. Öelge nüüd ise, kus on siin kaastundmus, hale süda või kristlik meel? See on ainult korralik äri, omakasulik võlgade tasumine. Marie muidugi ei usu kogu asjast küünemusta-väärtki. Tema ütleb mulle päris lihtsalt: sina ei taha, et mina või minu lapsed oleksid sulle tänulikud ja sellepärast mõtlesid selle loo välja. Ning teate, mis
