Hobused peawad suurtüki- ja ratsawäele kõlbulikud olema. Iga sadul, mis iganes kusagil talus wõi mõisas olemas, wõetakse sunniwiisil rahwa sõjawäe tarwis ära. Kõik walla piirides olewad automobilid tulewad wallawalitsuste poolt üles kirjutada, nende omanikkudelt wõi hoidjatelt allkiri wõtta, et neid kusagile teisale ära ei wiida ja maakonnawalitsusele nende üle rutuline teade saata.
Kõik ärawõetud talweriided, wankrid, loomad, hobused, sadulad, hobuseriistad hinnatakse komisjonide poolt ära. Nende kohta seatakse üleüldine protokoll kokku ja igale omanikule antakse kwiitung wallawalitsuse pitsariga.
Kõik ärawõetud warandus saadetakse neist kohtadest, mis maakonna linnale lähemal on kui 40 wersta, otsekohe maakonnalinna kraamiladusse, mujalt aga lähemasse waksalisse, maakonnawalitsuse abiladusse.
Maakonna- ja linnawalitsused peawad jalamaid ladude jaoks ruumid muretsema, kraami wastuwõtjad ja ladude walitsejad ametisse panema. Kõik sündsad kaubaaidad ja ladud tulewad rekwirerida. Iseäranis tuleb selle eest muret pidada, et loomad ja hobused hästi hoolitsetud ja toidetud saawad. Kasarmu ruumide jaoks tulewad kõige pealt kõik seltsimajad, trahterid ja kinoteatrid rekwirerida, tarbekorral ka erakorterid ja koolid. Linnawalitsused peawad kasarmute kordaseadmiseks, nii kui magamise asemete ehitamiseks jne., komisjonid ametisse panema. Niisama peawad linnawalitsused sõjawäe leiwaahjud ja köögid sisse seadma.
Kõigi kokkukogutud asjade üle seatakse kõige suurema kiirusega täpipealsed aruanded ja nimekirjad kokku ja saadetakse sõjaministeriumi warustuswalitsuse ülema kätte, kes nende waranduste tarwitamise ja wäljaandmise üle korraldusi teeb.
Maakonna- ja linnawalitsused ei pea walitsuse käskusid ootama, waid ise kõige suuremat algatusewaimu ilmutama. See on peaasi. Ainult siis wõidame.
Walitsus loodab kindlasti, et kõik kodanikud ise hädaohu suurusest aru saawad ja ilma sundimata need ohwrid kanda wõtawad, mida see käsukiri neile peale paneb. Kes nüüd ei tihka ühte jagu oma warandusest ohwerdada, see mõelgu selle peale, et kõik tema warandus ära riisutakse, ja wõib olla, tuleroaks langeb, kui rööwsõja laine üle meie maa weereb. Selle hirmsa hädaohu kõrwal on kõik need ohwrid, mida Aj. Wal. praegu nõuab, tühi asi.
Kes seda aga siiski ei taha aru saada ja nende kergete ohwrite andmisest püüab kõrwale põigelda, nende wastu wõtab Ajutine Walitsus kõige waljumad abinõud tarwitusele, rasketest waranduse trahwidest algades kuni sõjawäljakohtu kätte andmiseni.
Peaminister ja sõjaminister: K. Päts.
Tallinnas, 1. detsembril 1918.
Eesti Ajutise Walitsuse teadaandmine.
Ajutine Walitsus loeb oma kohuseks kõigile Eesti Wabariigi kodanikkudele järgmist teada anda.
Neljapäewal, 28. nowembril hakkasid Jamburgi poolt Wene wäesalgad ilma ühegi seletuseta Eesti Wabariigi piiridesse tungima. Selle sõjakäigu otstarbe kohta on Ajutisel Walitsusel ainult nii palju teada, et Wene Põhja sõjawäe ülem Posern neil päiwil oma sõjawägedele on kõne pidanud, milles ta on öelnud: meil on nälg suur, aga Baltimaal on wilja küllalt, sellepärast läheme ja wõtame.
Et selle sõjakäigu otstarbeks meie maa wilja ja toiduainete rööwimine on, seda tunnistawad ka wangiwõetud wenelaste seletused.
Kui meie maa ise ei taha nälga jääda ja sõja rüüstamise ning laastamise tallermaaks muutuda, siis peab Eesti rahwas kõige oma jõu kokku wõtma, et rööwli kombel ja rööwli wõtetega maale tungijaid Wene wäesalku tagasi lüüa. Meie endi linnades on toiduainete puudus suur, meie endi rahwast ähwardab nälg. Kui nüüd weel Wene wäesalgad hakkawad wägiwallaga meie maad tühjaks riisuma, kui rööwsõja laine, külasid maha põletades, üle meie maa weereb, siis ootab meie rahwast möödapääsemata näljasurm. Rööwli wiisil pealetungijad on waja tagasi lüüa, maksku mis maksab! Peale selle kui werine maailmasõda kord on lõpule jõudnud, ei tohi meie maal uus tapatalgus uute wereojadega lahti minna.
Ajutine Walitsus korraldab sõjalist wastupanekut nurjatutele pealetungijatele. Ajutine Walitsus teeb kõik mis wõimalik, et wäljaspoolt sõjalist abi ja toetust saada.
Aja selsamal ajal, kui wäljaspoolt meie maa wastu rööwimise ja laastamise sõjakäik on alganud, on wabariigi sees äraandlik salawande nõu awalikuks tulnud, mis tahab pealetungijatele abi anda ja teed tasandada.
27. nowembril läks Wiru maakonna miilitsal korda Jõhwi alewis kedagi Auslandi tabada, kelle juures järgmine juhatuskiri leiti. (Wähem tähtsad punktid on siin wahele jäetud.)
Juhatuskiri
Kõikidesse nimetatud kohtadesse ja nende wahepealsetesse punktidesse ning ümbruskonda äranägemise järele, seltsimehi saata!
Neid seltsimehi kohustada iga päewa takka käskjala läbi teateid saatma Narwa komiteele.
Teateid on waja selle üle:
1) Kui palju on igas punktis sõjawäge, sandarmeriat ja politseid, eraldi jalawäge, ratsawäge ja suurtükiwäge, politseid ja walgekaarti.