seks eeltöösid teha, et Eesti erapooletu ja wabakauplemise maa on, kes ühtlaselt sõbralikus wahekorras kõigi rahwastega elab. Eesti riik on rahwa enesemääramise õiguse põhjal tekkinud ja sellele õigusele tahab Ajutine Walitsus kaitset ja tuge suurriikide poolt leida. Ajutine Walitsus teeb sammusid selleks, et tema esitajad wälismaal, iseäranis rahukonwerentsil suudaksid Eesti iseseiswusele rahwuswahelises elus kindla aluse panna. Selleks tahab Ajutine Walitsus juba lähemal ajal omale wäljamaal erikordse esituse luua, mis ühe Ajutise Walitsuse liikme juhatusel seal töötaks.
Kõiki neid ülesandeid wõib Ajutine Walitsus ainult siis teostada, kui noort wabariiki lastakse rahulikult arenda, kui ta kõike oma jõudu wõib rahuliku ülesehitawa ja loowa töö peale juhtida. Eesti rahwas tahab kõigi rahwastega rahus elada ning heas läbisaamises olla, tema ei tungi teiste peale, ei ihka wõõraid maid ja rahwaid oma külge liita. Kuid Eesti piiri ähwardatakse wäljatpoolt. Eesti idapiiri ääres seisawad sõjariistus salgad, kes walmis on meie rahulikule maale tungima, et siin korralagedust sünnitada, rahwa enesemääramise õigust rikkuda ja demokratlisele alusele seatud riigikorrale tõsiseks hädaohuks olla. Wõõra, Eesti rahwast seni rõhunud rahwa ülemwõim on jälle wabastatud Eesti peale tungimas. On teateid, Wene sõjawägede juhataja on korralageduse puhul nälgiwatele Wene salkadele meie maa, kui rikkaliku saagi peale näidanud, kus rahwa käest arwatakse toiduaineid sõjariistade abila ära riisuda ja wäewõimul wälja wedada. See hädaoht on suur ja tõsine, sest meie rahwa ja riigi wastu on suur rahwameri oma esimesed wäed liikuma pannud. Ajutine Walitsus on sunnitud olnud Eesti riigi kaitseks Eesti rahwawäe lipu alla kutsuma, esialgselt wabatahtliste kokkukutsumise näol, nüüd aga ka mitme aastakäigu sunnikutse wälja kuulutama. Ajutine Walitsus loodab, et Eesti rahwas äratundmisele on jõudnud, et nüüd meie ja rahwa saatus jäädawalt rahwaste ees otsustada on. Suudame meie oma riigis sisemist korda ja iseseiswust kaitsta, siis on Eesti rahwale waba arenemise wõimalus kindlustatud. Ei ole meil küllalt arusaamist oma rahwa tulewikust, ei pane me kõik waimlised ja waralised jõud kodumaa kaitseks liikuma, siis on ka meie iseseisew tulewik wäga kahtlane.
Sellepärast loodab Ajutine Walitsus, et kui ta riigikaitse otstarbel rahwa käest kõige suuremaid jõupingutusi nõuab, kui ta hädakorral kõik teowõimelised mehed lipu ala kutsub oma riiki wägiwalla wastu kaitsma, et see kutse ka tegelikult ühemeeleliselt toetust leiab, Ajutine Walitsus loodab, et see kõrge kogu kui praeguse Eesti riigi kõrgema riiklise wõimu kandja Ajutist Walitsust sel sihil toetab ja Ajutise Walitsuse eeskawale, mille kestwuseajaks ainult wahaeg kuni Asutawa Kogu kokkukutsumiseni on, oma usaldust ei keela.
Pärast deklaratsioni ettelugemist pani maanõunik Parts dem. rühma poolt järgmise ülemineku wormeli ette:
"Ajutise Walitsuse deklaratsioni ära kuulates awaldab Maapäew Ajutisele Walitsusele täit usaldust ja loodab, et tema oma awaldatud programmi kõige hoo ja jõuga teostab."
Selle wormeliga ühinesid maaliidu, rad.-demokratide, tööerakonna ja Eesti s.-d. tööliste partei rühmad. S.-r. rühma nimel teatas maan. Kärner et kuna s.-r. rühm walitsuse kokkuseadmisest osa ei wõtnud, siis ta loomulikult ka wormeli hääletamisest tagasi hoiab.
Hääletamisel wõtab Maanõukogu wormeli kõigi maanõunikkude häälte enamusega 4 maanõuniku erapooletuks jäämisel wastu.
Ajutise Walitsuse wõimu piiridest.
Kuna Eesti Wabariigi riikline korraldus ning loomine praegu alles käsil ja kõige seaduste ning määruste wäljaandmine ning maksmapanek Maapäewa kaudu isegi tema istumiste ajal täiesti wõimalik ei ole, nagu see siis loomulik ning õige oleks, kui juba kindel riikline korraldus täiesti maksma on hakanud, otsustas Ajutine Walitsus 23. now. s. a. kohtuministri ettepanekul Maapäewale järgmise ettepaneku teha:
Ajutist Walitsust wolitada igal ajal, ka Maapäewa istumise ajal, kindla korra loomiseks tarwilikka seadusi ning määrusi wälja anda ning maksma panna weel enne, kui need seadused ning määrused on Maapäewa poolt läbi waadatud ja heaks kiidetud, teda ühtlasi kohustades sarnaseid seadusi ja määrusi 7 päewa jooksul, wäljakuulutamise päewast arwates, Maapäewa juhatuse kaudu Maapäewale kinnitamiseks sisse andma. Kuni Maapäew neid ei ole muutnud, loetakse nad makswaks.
Eesolew seadus on makswaks tunnistatud Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäewa) koosolekul 24. nowembril 1918. a.
Maanõukogu esimehe abi: J. Jaakson.
Sekretäri teine abi: B. Neggo.
