guslikult kodanikult isikutõestust.
Käesoleva seaduse § 17 ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad on valimiste ja rahvahääletamise päevadel jaoskonnakomisjonide tarvitada.
§ 42. Pärast ümbriku saamist läheb hääleõiguslik kodanik eraldatud kohta, kus ta paneb hääletamissedeli ümbrikku. Tagasi tulles annab ta ümbriku kinnikleebitult jaoskonnakomisjoni liikmele, kes laseb selle tema nähes kasti.
§ 43. Esimesel ja teisel päeval suletakse hääletamisruumide uksed õhtul kell 9; pärast seda võetakse vastu sedelid ainult neilt kodanikkudelt, kes ilmunud hääletamisruumesse enne tähendatud aega. Kui sedelite äraandmine lõppenud, kuulutab juhataja sedelite vastuvõtmise seks päevaks lõpetatuks ja pitseerib kastide avaused kinni. Pärast seda lahkuvad koosolijad ruumist, kus hääletamine toimus, ja see ruum pannakse juhataja korraldusel pitseriga kinni kuni järgmise päevani ning asetatakse ustele vahid.
§ 44. Kolmandal päeval lõpetatakse kodanikkude sisselaskmine hääletamisruumesse kell 4 pärast lõunat hääletamisruumide uste sulgemisega; pärast seda võetakse vastu sedelid ainult neilt kodanikkudelt, kes ilmunud hääletamisruumesse enne tähendatud aega. Kui sedelite vastuvõtmine ka neilt kodanikkudelt lõppenud, kuulutab juhataja hääletamise lõppenuks ning tema korraldusel avatakse hääletamisruumide uksed uuesti.
Selle järele loeb komisjon ümbrikud üle, jättes need avamata. Kui ümbrikkude arv ei ühtu kodanikkude arvuga, kelle ilmumiste kohta tehtud märkus hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas, tehakse protokolli sellekohane märkus. Pärast seda avatakse ümbrikud ning asutakse nende andmete kindlakstegemisele, mille märkimised komisjoni protokollis on nõutavad § 47 põhjal.
§ 45. Maksvusetuks tunnustatakse hääletamissedelid:
1) mis ei vasta § 26 nõuetele;
2) millele kodanik kirjutanud alla või milles leidub otseseid tunnuseid, mille järgi võib otsustada, kes hääletaja olnud;
3) mida pandud ümbrikku ühest rohkemal arvul, kui nende sisu ei ole sama; kui nende sisu on sama, loetakse maksvaks ainult üks neist.
