Mine sisu juurde

Lehekülg:Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus 1936.djvu/2

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

lõppu;

b) vangimajja üle ühe aasta - viie aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu;

2) kes seadusjõusse astunud kohtuotsusega mõistetud süüdi Kriminaalseadustiku § 98-105, 239, 240, 397-419, 487-493, § 540 esimeses ja kolmandas lõikes, § 542, 543-545, § 548 esimeses, kolmandas, neljandas ja kuuendas lõikes, § 549-556, § 557 esimeses, kolmandas ja viiendas lõikes, § 558-564, 573-580 ja 582 ettenähtud süütegudes ka sel juhul, kui karistus on määratud kergem käesoleva paragrahvi punkt esimeses tähendatud karistustest - viie aasta jooksul pärast kohtuotsuse seadusjõusse astumist;

3) kellel puudub Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seaduse (RT 5 - 1934) § 4 järgi hääleõigus.

§ 6. Rahvahääletamisest ei võta osa kodanikud, kes on rahvahääletamise ajal vahistatud sellekohaste seaduste alusel.


4. peatükk.
Rahvahääletamist toimetavad asutised.

§ 7. Rahvahääletamist toimetavad:

1) rahvahääletamise peakomitee;

2) ringkonnakomiteed;

3) jaoskonnakomisjonid.

§ 8. Rahvahääletamise peakomitee ülesandeks on:

1) rahvahääletamise üldise käigu järele valvamine ning selle hõlbustamiseks ja kiirendamiseks vastavate abinõude tarvitusele võtmine;

2) valvamine selle järele, et käesoleva seaduse § 18 ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad oleksid korras;

3) juhatuskirjade andmine käesoleva seaduse seletamiseks rahvahääletamise asjus;

4) valvamine selle järele, et ringkonnakomiteed õigel ajal algaksid tegevust;

5) korralduste tegemine rahvahääletamisümbrikkude ja -sedelite, protokolli- ja nimeliste tunnistuste plankide ja muude vajalikkude materjalide valmistamiseks ja nende edasitoimetamiseks ringkonnakomi-