Mine sisu juurde

Lehekülg:Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus 1936.djvu/11

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


7. peatükk.
Rahvahääletamise tagajärgede kokkuvõtmine.

§ 51. Rahvahääletamise peakomitee teeb üldkokkuvõtted üle riigi ringkonnakomiteede istungite protokollide põhjal rahvahääletamisel antud poolt ja vastu sedelite arvu kohta.

§ 52. Riigivanema esildis, mis pannakse rahvahääletamisele, loetakse rahva poolt vastuvõetuks, kui esildise poolt on sellest rahvahääletamisest osavõtjate enamus.

§ 53. Rahvahääletamise peakomitee kuulutab rahvahääletamise tagajärgedest Riigi Teatajas, millise kuulutuse avaldamisega lõpevad peakomitee volitused.


8. peatükk.
Rahvahääletamise kulud.

§ 54. Hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjade pidamise, samuti nimeliste tunnistuste valmistamise ning hääletamissedelite saatmise kulud kannavad vastavad linna-, alevi- ja vallavalitsused ning kaitseväeosad.

§ 55. Rahvahääletamise peakomitee, ringkonnakomiteede ja jaoskonnakomisjonide asjaajamise kuludeks antakse erisummad riigi eelarves rahvahääletamiseks määratud krediitide alusel.

§ 56. Jaoskonnakomisjonidele tarvitamiseks antavate ruumide kütmise ja valgustamise kulud kannavad vastavad linna-, alevi- ja vallavalitsused.


9. peatükk.
Süüteod rahvahääletamise vastu.

§ 57. Süüdlast avalikult ülespandud rahvahääletamise teadaannete või rahvahääletamisele tuleva esildise teksti omavolilises mahavõtmises, katkirebimises, kinnikatmises või muutmises karistatakse:

arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 58. Süüdlast hääleõigusliku kodaniku rahvahääletamise õiguse vaba teostamise takistamises vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega, võimu kuritarvitusega või majandusliku surve kaudu, karistatakse:

vangimajaga mitte üle kolme aasta.