- 24 -
taja hääletamise viisi.
§ 100. Kinnist ja nimelist hääletamist ei lubata:
1) koosolekute aja ja päevakorra määramisel;
2) eelnõude lugemiste vaheaegade lühendamisel;
3) koosoleku edasilükkamisel;
4) korra kohta tehtud ettepanekute hääletamisel;
5) läbirääkimiste edasilükkamisel või lõpetamisel;
6) komisjonide suuruse ja koosseisu määramise küsimusis.
§ 101. On hääletamisel üks ettepanek, siis loetakse hääled „poolt“ ja „vastu“ ja tunnustatakse ettepanek vastuvõetuks, kui see sai rohkem hääli „poolt“ kui „vastu“, olenemata erapooletuks jäänuist. Häälte poolnemisel otsustab koosoleku juhataja hääl.
On hääletamisel mitu ettepanekut, siis hääletatakse kõik ettepanekud ainult „poolt“ ja tunnustatakse see ettepanek vastuvõetuks, mis sai kõige suurema absoluutse enamuse. Ei saanud aga ükski ettepanek absoluutset enamust, siis hääletatakse kõik ettepanekud uuesti, kuid juba „poolt“ ja „vastu“ ses järjekorras, kuidas nad enamuse järgi esimesel korral hääli said, ja tunnustatakse vastuvõetuks see ettepanek, mille „poolt“ antud häälte arv on kõige suurem, kui neist arvatud maha „vastu“ antud hääled.
Avaliku hääletamise puhul võidakse nõuda kinnist hääletamist, kui „poolt“ ja „vastu“ häälte vahe ei ole suurem kui viis.
10. peatükk.
Esitised.
§ 102. Esitised, mis algatatud Rahvuskogu võimkonda kuuluvais asjus, võetakse vastu Rahvuskogu üldkoosolekul. Esitiste algatamine toimub samas korras, kui seaduseeelnõude algatamine. Peale selle võivad algatada esitisi Rahvuskogu üldkoosoleku
