Mine sisu juurde

Lehekülg:Rahvuskogu kodukord 1937.djvu/1

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Rahvuskogu kodukord.

Antud Riigivanema poolt 3. veebruaril 1937 Eesti rahva otsuse Rahvuskogu kokkukutsumiseks (RT 21-1936) p. 1 põhjal.


1. peatükk.
Rahvuskogu kokkukutsumine ja avamine.

§ 1. Rahvuskogu tuleb avakoosolekuteks kokku Riigivanema poolt määratud ajal. Kutsed saadab Riigisekretär.

§ 2. Iga Rahvuskogu liige annab järgmise pühaliku tõotuse:

„Asudes Rahvuskogu liikme kohuste täitmisele ja olles teadlik, et kannan vastutust Eesti riigi ning oma südametunnistuse ees, tõotan pühendada kogu oma jõu ja teadmised minule pandud kõrgete ülesannete täitmisele ― Rahvuskogus võtta vastu rahva poolt antud juhtnööride alusel Eesti Vabariigi uuendatud põhiseadus.“

§ 3. Pühaliku tõotuse annab Rahvuskogu liige enne avakoosolekut Riigisekretäri juuresolekul kirjutades alla tõotuse tekstile. Riigisekretär saadab tõotuse tekstid edasi Rahvuskogu kantseleile. Tõotuse andmisest teatab vastava koja koosolekul koosoleku avaja.

Rahvuskogu liige, kes pole annud pühalikku tõotust enne avakoosolekut, annab selle pärast vastava koja juhatuse moodustamist koja esimehele, kes teatab sellest koja koosolekule järgmisel koosolekul.

Ükski Rahvuskogu liige ei saa asuda Rahvuskogu liikme kohuste täitmisele enne pühaliku tõotuse andmist või seda tingimustega andes. Pärast pühaliku tõotusele allakirjutamist antakse Rahvuskogu liikmele kätte Rahvuskogu liikme tunnistus.

§ 4. Rahvuskogu liige, kes ilma vabandavate põhjusteta pole asunud Rahvuskogu liikme kohuste täitmisele kahe nädala jooksul pärast Rahvuskogu avakoosolekut (§ 1), või kui ta valitud või nimetatud Rahvuskogu koosseisu hiljem, kahe nädala jooksul arvates valimiste jõustumisest või nimetamisest, ― loetakse vas-