— 738 —
wet tõusta, kes uskliku rahwa Egiptusest wälja wiib. Prohwet — muidugi Maltswet ise — ilmunud ja wiinud usklikud Kanaanisse. — Ta kuulutanud suurt werewalamist ja paljuid silmapisaraid ette — Türgi sõda tulnud ja teinud tema kuulutuse tõeks. Isegi selle Tallinna panga langemist, kus tema raha kord intressi peal olnud, teadnud ta ette, nii et ta oma kapitali sealt õigel ajal ära toonud…
Wahel tekkis igatsus oma pesakese järele wanakesele põue. Kord warem palus ta Mäepere Antsu, temale oma uue maja külge kambrit ehitada, mis aga tegemata jäi; hiljem pidas ta tõsiselt nõu, endale kõrbe maja hakata ehitama. Juba kuulas paigagi Waigita pere maa peale walmis. Aga seal tuli surm ja määras taadile hoopis teise asupaiga.
Hallpea oli Kolga rannast, kus ta jälle kord oma sõpru käinud waatamas, 1880. aasta suwe lõpul parajasti kodumaile tagasi jõudnud. Paar päewa peale seda, kui ta — teelt tulles — Waigita taadiga, oma hea tuttawaga, ja selle wäimehega wäljal majaplatsi pärast kaupa sobitanud, ilmub Pärtli peremees Toomas Wikat lõõtsutades Waigitale ja teatab wanataadile:
„Maltswet palub sind meile tulla! Ta on juba teist päewa reiall wankris, kust ta ennast põle liigutanud. Wist hakkab surema.“
Kui Waigitas pärale jõuab, leiab ta wana Maltsweti käsipõsekil wankris pikutawat, nähtawasti kärsitult teda oodates.
„Tooge mu kuub lakast maha,“ soowib haige.
See sünnib.
„Haruta wooder siit kohast lahti!“
Waigitas harutab. Woodri wahelt tulewad paberirahad wälja.
„Mis sa leidsid?“ küsib Maltswet.
