— 722 —
Kuid seegi selts hakkas nii ara ja kitsawaatelise kõhklemisega ja nii wähese üksmeelega asjast kinni, et mitu head kohta, mis kõige kasulikumate tingimistega saada oliwad, meestel nina eest ära wõeti. Nõnda läks enam kui aasta mööda ilma et ühegi kaubaga lõpule oleks jõutud. Siis wiimaks, küinla-kuul 1879, hakati ühe kauba otsast kindlamalt kinni.
Utschkuja-Tarhani mõis, 2460 dessatini suur, 23 wersta Simferopolist õhtu pool, 15 wersta Mustamere rannast eemal, oli 42,000 rubla eest müia. Hinnast nõuti 12,000 rbl. kohe kätte ja 10,000 rbl. kolme aasta pärast kuueprotsendilise intressiga; puuduw summa, 20,000 rbl., jäi Hersoni põllupangale endise pandiwõlana tasuda. Selle mõisa ostis eestlaste selts, kes waheajal ometi kahekümnenelja mehe peale kaswanud, 23. weebruari! 1879 ära. Maa jagati kahekümneks osaks, iga osa 125 dessatini suur; kes täit osa ei jõudnud wõtta, pidi poolega leppima. Suurem jagu, 16 meest, omandasiwad täied osad, 8 peremeest aga pooled, 62½ dessatinised. Ostjate seas oliwad mitmed, kes alles 1869. aastal Krimmi rännanud. Küll ei olnud Tarhani krunt kaugeltki nii hea wilja- ja heinamaa kui Perekopi maakonnas olewad mitmed kohad, millest ostjad wiiwitamise ja kokkuleppimatuse pärast ilma jäänud, aga paremat ei olnud enam saada. —
Maa peal asusiwad ühes külas 25 peret tatarlasi, teises kümme peret wenelasi; ehmatusega kuulsiwad niihästi esimesed, kes seal juba mitu põlwe elanud, kui ka Wene asunikud, kes ka juba kümmekond aastaid Tarhani pinda harinud, et nad pealetulijate eest peawad taganema ja endile uut paika otsima, kus oma pead toita. Eestlaste kapital kangutas siin maa päriselanikud, tatarlased, toitwa mullapinna küllest lahti, nagu seda sakslaste, wenelaste ja teiste muulaste kapital muudes Krimmi kohtades weel suuremal määral tegi. Nõnda läksiwad tuhanded ja kümnedtuhanded dessatinid mõnede inimeste wõi koguni üksikute kapitalistide kätte, kes maa peal, mis enne suurtele rahwahulkadele peatoidust annud, nüid üksina oma perekonnaga elawad, kuna ajutised palgatöölised nende töö ära teewad. Rahwas aga,
