— 71 —
See oli harimata, oskamata inimeste iluta laul, mis, palwemehe kaunis wõimsa baritoni-heale juhtimise-püidest hoolimata, Kiisa talu tahmaste parte ja suitsenud lae poole üles kerkis — wenitatult, jorutatult, kord liig madalale, kord liig kõrgele kiskudes. Ta woolas wisalt ja wastikult tööorjade karedatest kõridest, eluraskuste läbi kokkupigistatud rindadest — kõridest ja rindadest, mille heal tööloomi wäljal harjunud waljult ja karmilt taga sundima, sest et sundijaid endid niisamati taga sunniti. Ja siisgi oli sel wiletsal, iluwastasel, wiltu ja wõeriti kistud laulul oma muusika, oma luule, oma jõud ja elu sees. Temas hoowas end walus waewlew rahwasüda petliku lootuse tiiwul üles ihatawa peasemise, ihkamise sunnil luuletatud wabaduse poole — ägades, kaebades, nuttes, aga kallast aimawa uppuja wiisil pisarate tagant naeratades, kokkupitsitatud südamest rõemuhüiet wälja litsudes…
Laulule järgnes peale lühikese, palwesarnase eessõna Maltsweti waba jutlus, milleks ta Piiblist tarwidust mööda ühe ja teise koha wõttis, et neid suure osawuse ja waimuerkusega üksteisega kokku siduda ja oma sõnade sisse põimida. Isegi wastamisi käiwaid mõtteid ja õpetusi, mille poolest pühakiri nii rikas on, mõistis ta haritud waimulikkude meeste wiisil wäledalt kokku liita ja oma sõna wõimul elawaks ja elustawaks tõeks tõsta. Piibel näis Maltswetil suuremalt jaolt peas olewat. Ta ei jäänud silmapilguksgi kitsikusesse, kui ta oma seletuste tõenduseks ja kinnituseks mõnda parajat pühakirja-kohta tarwitses, ta huuled woolasiwad üle sõna-sõnalt meeles peetud piiblisalmidest.
Maltsweti jutlustel oli olude järgi oma eduline wahe; nad muutusiwad aegamööda selle järele, kuda tema õpetused teisenesiwad, kuda tema arwamised teatawal sihil täienesiwad.
Kui Juhan Leinberg oma palwemehe-tegewust Järwamaal algas, ei nihkunud tema usulised arwamised ja piibli-seletused Lutheruse usu õpe-dogmadest millesgi tähtsamas asjas kõrwale. Ta kõneles seda, mis palwemehed ikka kõnelewad ja mida ka kirikuõpetaja kantslilt kuulutas. Ta jutlustas koguni taltsalt, täiesti walitsewa kiriku distsiplini all seiswate usumeeste mõttel.
