Mine sisu juurde

Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/625

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 624 —

metati, wastu wõtnud; siin oliwad nende käed abielulepinguks pühalikult kokku õnnistatud; siia oliwad nad oma lapsukesed ristimisele, oma surnud matmisele kandnud; kirik oli ka, kõrtsi ja laada kõrwal, raskesti töötawa talupoja tähtsam meelelahutamise-paik, kuhu ta nädala wõi paari takka ilmus, et teisi nägusid näha, teisi healesid kuulda, et kaugema tuttawaga wastastikku oma muresid ja rõemusid südame pealt weeretada.

Nähtawa meeleheaga täitis waimulik mees ka seda soowi.

Kui köster ukse awanud, kogus lihtsasse, wähe-awarasse ruumi, millesse wäljas siretaw kewadene walgus märksa tumendatult imekitsaste Gooti aknate kaudu peases, mustehall hulk alandlikult waikiwaid inimesi, kes esiotsa keset kirikut kinnise koguna seisma jäiwad, et silmi üleüldiselt ringi lasta käia, ja siis pikkamisi salgakesteks jagunesiwad, kes ühte ja teist üksikut asja oma iseäraliste huwide järele weel wiimast korda waatlema hakkasiwad.

Lõhmuse Anule puges kale tundmus südame alla. Ta oli surnuaia päikese-paistelt soojal ärdusel siia sisse astunud, aga need paksud müirid ja rasked wõlwid hingasiwad talle nii kalgilt ja tuhmilt wastu, et tal külma-wärin üle ihu käis. Ja kui ta pilgu ümber laskis käia, oli ta meelest, nagu näeks ta paljuid asju täna esimest korda selgemalt, nende õigel kujul ja wälimusel. Ta silmitses pool-imestanult neid tuhakarwa tolmu läbi sünnitatud rõngaid ja wöötisid krohwitud seintel, mis nagu kriimud, inetult moonutatud näod, milledel ämbliku-wõrgud kentsakate habemetena lõugade otsast rippusiwad, ta peale maha põrnitasiwad. Peaaegu naeru — tusase, wastiku naeru — ajasiwad talle nikerdustega ehitud kantsü külles, sambakeste wahel, seiswad walged puukujud peale oma weidrate, hirwitawate nägudega, ja ka inglite peadel, mis garniiside otsasid ja wahesid täitsiwad, oli täna nii wõeras, puine olek juures, et waatleja, pühakoja-kohast meeleolu otsides, tagasi astus ja silmad Kristuse kuju poole üles lõi, mis kiriku pearuumi ja sellest wibuwõlwiga wärawa läbi lahutatud altari ruumi wahekohal palgi peal seisis. Aga ka see kuju, mille mahawõtmise