— 456 —
iseäranis, kui nad wõimalusi harutasiwad, kuda orjusest minema peaseda, mil kombel, kust kaudu ja mis abinõudega pikk teekond, mille kaugust keegi ei teadnud määrata, tuleb ära teha. Iga palwetund sai ühtlasi koosolekuks, kus wäljarändamise heaks mõjusat kihutusetööd tehti. Ühine kindel trööst täitis seejuures wäikest tagakiusatud kogudust: meie usuisa ise on meie eest wäljas, et meile uut paremat asupaika otsida — nüid pole meil enam midagi kahelda ega karta, nüid läheb kõik hästi!
Abiapostlite mõju rahwa kohta, iseäranis Ants Kõrge, Kaarel Gustaw Silejewi ja Mari Kusnets’i oma, polnud sel wäljarändamise-eelsel ajajärgul, kus koguduse-pea ise eemal, mitte wähene. Neid wõeti igal pool wäljasirutatud kätega wastu, ja paarist hinge pihta puutuwast sõnast nende kõnedes oli küllalt, et kuulajate pingul olewat palwe-waimustust äratada. Minewiku ja elukombete poolest isikud, kellele midagi ette ei wõidud heita, iseloomude poolest ligitõmbawad ja lugupeetawad, wõitsiwad nad igal pool usaldust ja sõprust. Meeldis Kõrge iseäranis oma lihtsa, sõbralise, igast üleliigsest iseteadwusest waba olekuga, selle pehme alandasega, mis ta kuiwetanud näost niisama wälja paistis, nagu see ta wagusast sorawast kõnest wälja kuuldus, siis äratas pikk Silejew, hüidnimega Kerna mölder, enese kohta oma kindla, iseseiswa karakteri ning sügawa tõsiduse läbi, mis ta meelt ja mõtteid juhtis, lugupidamist. Tasane, pehme, hingeline, aga palwejoowastuses elawaks ja sütitawaks õhkuw Mari Kusnets, kes awalikkude lugemistega alles pärast Maltsweti kodumaalt lahkumist wälja astus, meeldis Kuglil Lõhmuse Anule nii wäga, et see palwe lõpul kõigi ees nuttes Mari kaela langes, tema mustjat käherpead suudles ning temalt omale õnnistust ja õelikku sõprust palus. Ka Kõrge ja Silejew käisiwad talwe jooksul mitu korda Kuglil, ning nende lugemised mõjusiwad iseäranis Tõnu-Peetri Madise kohta nii tagaerutawalt ja julgustawalt, et ta otsuseks tegi, ka oma küinalt nüid koduse waka alt wälja wõtta ja ta walgust natuke kaugemale paista lasta. Ta hakkas teistes ligikonna külades äratuse-tundisid pidama, Kuglid enam oma kalli
