Mine sisu juurde

Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/335

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 334 —

Peetri kiriku juures Järwamaal, wäikses Atlasti mõisas, asus küll kubermangu kohta üks seminari-nimeline koolmeistrite-kool; aga palju ei wõinud neid õpejõudusid olla, keda see asutus soetas, sest neid polnud naljalt kusgilt leida, ja needgi, kes sealt wälja tuliwad, ei ulatanud oma teadmisega lugemise- ja puudulikust kirjutamise-oskamisest kaugemale. Muidugi tuubiti selleaegsetes koolides üksnes pühakirja lugemist, waewast, wiletsat, masinlikku weerimist ja päheõppimist. Ainust ilmalikku kooliraamatut ei olnud. Kõik „teadus“ pigistati ainult aabitsast, katekismusest ja kiriku-lauluraamatust wälja. Masingi Piibli loodgi, mis oma waimulikkude jutukestega lugemise wähegi huwitawamaks oleksiwad teinud, polnud weel kohustusliste kooliraamatute hulgas. Kirjutus ja rehkendus oliwad kõrwalised, mitttesunduslised asjad, kõik muud õpe-ained täiesti tundmatad.

Mis ime siis, et rahwal iga wähem kui silmaseletus, kõige lihtsam arusaamine, teda ümbritsewa looduse ja terwe ilmaliku elu-walla kohta puudus! Mis ime siis, et ta selles ebausu-pimeduses, millega ametlikult ja süstemaatlikult ta aju täideti, sõgedalt ümber kobas ning wahel oma hinge ahastuses tiritamme kaswatas ja muid narritempa tegi, mida ta kaswatajad siis hirwitasiwad ja rumaluseks hurjutasiwad, Mis ime siis, et leerilaste seas ikka ainult mõned üksikud oliwad, kes lugedagi oskasiwad, kuna suur hulk kirjatähte ta wälise kujugi järele ei tundnud!

Kirikupapp noomis niisugust muidugi mehe moodi läbi ja jättis nad karistuseks „kinni“, kuna ta silmateener küllalt teadis, et lugu teisiti ei wõinud ollagi, sest ega inglid taewast tulnud talupoegi lugema õpetama! Aga ta ei soowinudgi, et see teisiti oleks, et kõik leerilapsed lugeda oskaksiwad. Keda ta oleks siis omale kolmeks nädalaks pikemalt tööle jätnud! On ju papid alati wäga praktikalise meelega majapidajad olnud, kes aatelist külge ainelisega ime-osawasti ühendada oskawad. Ja ühes mõisnikuga oli ta ju rahwa ilmaliku tarkuse, tema teaduslise hariduse põhjusmõttelik wastane, kes selles wäga õieti oma piirita meelewalla ja piira-