— 262 —
mulle keik isse“, — ja sealt arwan minna, et tal waesel lomal mõnni kruwwi peas lahti on. 1. oktobril on ta wangihonest teistega ahhelas wälja todud ja on wälja näitnud, nago metsellajas, kel köis kaelas on. Ta naene, üks Amori Katta ja mõnned muud temma jüngri seltsist on ühheteise kaela hakkanud, agga wangiweddajad üttelnud: Padjom! Mars! ja nüüd läinud te Tallinna pole“…
Et terwe pikk kiri suuremalt jaolt wäljamõeldud waledest ja rahwa seas liikuwatest tühjadest juttudest kokku oli paigatud, siis polnud ka imeks panna, et Maltsweti wangistamise-lugu eksi-teadete peal põhjenes — et ta mitte Paides kinni ei wõetud, waid Mõnuwere külas, Madise kihelkonnas, ja et ta naine mitte kinniwõtmise juures ei olnud, waid teda alles siis näha sai, kui ta Tallinnast Paidesse oli toodud, kust teda edasi Riiga pidi wiidama. Lauakirikus käis ta ka alles enne seda, kui ta Paidest Riiga wiidi, ja mitte Tallinna mineku eel, nagu kirjas seisis.
„Wend, sul põle waja neid otsima minna — ma tean juba, kes need tule- ja tõrwasülitajad on,“ ütles wang Ants Kõrgele, kui ta lehed temale tagasi andnud. „See kiri tuleb Madise kihelkonna wariseeride ja ülempreestrite käest, sest sõimusõnu, nagu „ahwiprohwet,“ „narrilaste narrilane,“ „tühipaljas“ jne. olen ma just nende suust juba ennegi kuulnud, ja ma ei tee Aniste Thomsonile wist mitte ülekohut, kui ütlen, et ka tema näpud sellest laimu-epistlist mitte puhtad ei ole… Usuwend, kui sa minu eest midagi tahad teha, siis seleta inimestele, kes neid lehti on lugenud ja kes mind ei tunne, mis wariseeride kirjas tõsi, mis wale on. Rohkem põle waja… Ja nüid jää Jumalaga, sest waata, minu walwaja on juba kannatamataks läinud.“
Nad andsiwad üksteisele wennalikult suud, ja rinnast tungiwat nuuksumist wägise tagasi hoides, lahkus usuagar kingsepp wangikojast. —
Harilikult hoitakse wangistatud suuri kurjategijaid kokkupuutumise eest wälise ilmaga. Maltswetiga tehti Paides teisiti. Ta pandi teatawal wiisil kaagi peale. Teda püiti rahwale nagu mõnda haruldast murdjat puuris näidata.
