Mine sisu juurde

Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/121

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 120 —

nii ärdalt ohkasiwad ja nutsiwad — et ta kõik need kohe ka oma truudeks järelkäijateks, oma õpetuste täitjateks wõitis, keda ta sedamaid suureks, kindlaks, katkemata usuwööga ühendatud koguduseks oleks wõinud kokku liita. Ei, nii ruttu ja nii siledasti ei läinud lugu. Säärast edu oliwad ühed ja teised asjad takistamas.

Esmalt on õpetuse õigekstunnistamise ja selle tegelikult tõekstegemise wahel waks wahet. Kui Maltswet palwetunnis osawal keelel oma lahk-õpetusi wiinajoomisest ja tubakapõletamisest, ihuehtimisest ja were- ning sealihasöömisest seletas, oli tema kuulajate seas wähe neid, kes walmis ei olnud hüidma: „Mees, su õpetus on õige — ma tahan selle järele teha!“ Aga waewalt oli osawa kõnemehe meelitaw heal, ta ahwatlew kõne kõrwast kaugenenud, waewalt oli waimustuse ja joowastuse peale igapäewane kainus oma jaheda katte heitnud, kui palwetunnis antud tõotus kahwatas, ununes wõi koguni weidra, naljaka maitse sai, palmitsemata juuksed — ühekarwalised riided — ilma wiinata, ilma piibuta — siga ära tappa, liha metsa wisata, weri maha walada — — oi, oi, wennike, kuhu sa sellega lähed! See oleks ju — otsekohe wälja öelda — pöörane, pehmemalt, aupaklikumalt: seda kõik ei suuda ma teha, mul pole jõudu harinenud kombetest lahti lüia.

Maltsweti lugemisele läks nõnda mõtleja ka teinegi kord, ta käis wirgasti wast igal tema lugemisel ja pidas lugejat wagaks ja pühaks meheks. Aga tegelikku jüngrit, koguduse liiget ei saanud temast Maltswetile mitte.

Ja siis kartus naeru ja pilkamise eest! Missuguse näoga lähed nüid kirikusse, juuksed selja peal wallali! Kuis julged tuttawale, kes oma kotist tubakat wõi oma kortlist wa’ kibedat pakub, öelda: „Ma ei tõmma enam piipu, ma ei joo enam wiina, sest ma usun — Maltsweti sisse!“ Wõi weel tunnistada: „Ma ei söö ka enam sealihagi, sest et Maltswet seda patuks tunnistab!“

Paenduwate iseloomude kohta mõjuta ei jäänud ka wennaste koguduse palwemeeste hoiatused ja hurjutused, mida kirikuõpetajad hiljem toetama hakkasiwad. Nõnda lõi mõnigi waimustatud maltswetlane, kes esimesel tuhinal walmis oli