Mine sisu juurde

Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/9

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

10

Westmann.

Na, na, siis wõiks minu näituse-pawiljongist kergesti koeraputka saada!

Sander.

Ma loodan, et sa tööga rahul oled.

Westmann.

Koeraputka ongi ju see ülesanne tiplumeeritud insenerile, ja ma wõiksin plaanikese niisama hästi mõnelt nooremalt koolipoisilt tellida; aga et mu tubli wäimeespoeg suuremate ja temale kohasemate töödega mitte just üleliia koormatud ei ole — —

Sander.

Hm — (hammustab huult ja waikib).

Westmann.

Muidugi annaksin ehitusegi inseneri-herra hoolde — mul enesel on tõeste küllalt rühkimist — aga mine tea, mis äpardusi ehk jälle wõib juhtuda!

Sander.

Äpardusi —? Sellesamakesega —?

Westmann.

Na jaa — müürisid tal ei ole, mis wõiksiwad kokku langeda, pikka korstent ka mitte, mille kurk kinni ummistaks, ning silda, mis wette sulpsaks, ta juure ei wii. Aga siiski —