Mine sisu juurde

Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/30

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
31

tad oled olnud, mis teinud, mida läbielanud — nii head sõbrad kui meie realistidena olime!

Piibeleht.

Kas me mitte tihti es kakle?

Sander
naerdes.

Seda ka — seda wahel ka — see oli ju sõprusele soolaks! (Soojalt.) Aga sa eksid, Tiit, kui arwad, et mul unustatud on, mis sa minu heaks tegid — kõik need wäiksed awitused koolitöödes — need — iseäranis kirjalikkudes — isegi joonistamises — —

Piibeleht
lööb kergelt käega ja pistab päewaroosi-seemne suhu.

Kama!

Sander.

Ja, ja — sihukesi asju ma ei unusta, — ja siis weel see — kas tead, see — see hull tükk direktoriga ja selle haisupommiga — — Tema narr ei liiguta oimugi, kui kahtlus kaela langeb — wõtab patu oma peale ja laseb enda „karjaaiast“ wälja müristada, et Meermanni ja mind sisse jätta! — Kas