— 97 —
ja känd rahwa elus ja juhtumistes, tühjas tuules ei seisa ega kosu ükski. Niisamati on lugu ka meie Kalewipojaga, mis auus tohter Kreutzwald rahwa mälestuste järele kokku seadnud. Eestirahwal on tõeste ükskord üks aeg olnud, kus nende hulgast wägewad ja wõimsad mehed kuulsaid tegusid tegiwad. Luuletuse ilu ja ehetega ehitatud, elawad nemad osast tänase päewani rahwa lauludes ja Kalewipoeg on neist kõige kuulsam. Sõit, kellest ülemal tüki lugijale meele tuletasime, tunnistab, et wanad Eestlased Islandi saarest midagi teadsiwad. Ta oli neil ju pagana ajal oma wiisi tuttaw. Et wanad laulud otse Kalewipoja enese oma seltsimeestega sääl ütlewad käinud olewat, näikse tähendawat, et Eestlased üleüldse oma sõitudega senna on ulatanud. Wõimata see sugugi ei ole, iseäranis kui weel selle pääle waatame, et saarel oma isesugune Eesti nimi on. Siiski, waidlemata ja wastapanemata teaduseks tõsta ja tunnistada meie wana Eestlaste Islandi sõitu kindlaste ei tohi. Saar wõis Eestlastele ka Skandinawia rahwa jutustustest tuttawaks saada. Need on sääl sagedaste käinud ja neist läks osa senna elamagi ja on praegugi nende järeltulijad sääl elamas. Skandinawia rahwaga jälle oli wana Eestlastel kokkupuutumist küllalt, sõbralikult ja waenu wiisi. Mis kindlaste teame, on see, et wanad Eestlased wististe Islandi saarest ja sõitudest senna mõndagi teadsiwad.
Aga meil on wanad Eesti sõidud omalgi merel imelised küll, kui meele tuletame, et sell ajal ei kaartisid ega kompasit tuntud. Saaremaalt Rootsi ehk Daani ehk Preisi purjetamine, ja nimelt senna kohta kuhu taheti, oli Saarlasil kerge asi. Nii kui muial paigus wanast ja nüüdki osast igas paigas, oliwad ka meie esiwanematel taewa tähed ja päewal päike teejuhiks niiskel mereteel.
Wana wanker, Rootsi karu, |
