— 84 —
Reinenen nimi, saatsiwad nemad rahwast tõisist küladest kokku kutsuma. Ja üks talupoeg, kes nende wanem oli, ütles: „„Meie oleme ju kõik ristitud.”” Ja kui nemad küsisiwad, kes neid ristinud, kostis tema: „„Kui meie Solgesimi külas olime, sell korral kui Daanlaste preester sääl oma ristimist tallitas, ristis tema mõne mehe meist ja andis meile püha wet ja kui meie oma küladesse tagasi tulime, siputasime meie sellesama weega igaüks oma perekonda, naesi ja lapsi, ja mis peame meie weel tegema? Et meie ükskord ju ristitud oleme, siis ei wõta meie teid enam wasta.”” Kui preestrid seda kuulsiwad, naeratasiwad nemad wähe, puistasiwad tolmu oma jalgade päält nende pärast[1], ruttasiwad tõisi küladesse ja ristisiwad kolm küla Wirumaa piiril. Säälsamas oli üks mägi ja wäga ilus mets, kus selle maa rahwas Saarlaste suure Jumala ütlesiwad sündinud olewat, kellel Tarapita nimi[2] ja säält olewat tema Saaremaale lennanud. Ja tõine preester läks ja rajus nende Jumalate pildid ja kujud maha, mis sääl oliwad tehtud, ja paganad imestasiwad, et werd wälja ei jooksnud ja uskusiwad sest ajast preestrid enam. Kui nemad seitsme päewaga ristimise sääl maakonnas oliwad lõpetanud, pöörasiwad preestrid ümber tõise maakonda, kellel Moha nimi[3], ja jäiwad senna ühe nädala, käisiwad külast külasse ja ristisiwad igal päewal ligi kolm ehk neli sada kummastki sugust, kunni nemad kõigis paigus ristimise oliwad lõpetanud ja paganate pruugid häwitanud. Ja sest maakonnast läksiwad nemad edasi Waiga maakonda ja leidsiwad minnes mitu küla, kuhu preestrid weel ei olnud puutunud. Ja
- ↑ Waata: Matt. 10, 14. Mark. 6, 11. Luuk. 10, 11.
- ↑ Tarabita ehk Tarapita tähendab wistist niipalju kui „Taara awita.” On arwata, et Eestlased, kui lahingisse läksiwad ehk muidu, oma ebajumalat Taarat appi hüüdsiwad: „Taara awita!” Wõõrad, kes seda kuulsiwad, arwasiwad see Eestlaste Jumala nime olewat ja ei teadnud, et „Taara” üksi tema nimi oli ja „awita” muu sõna.
- ↑ Moha ehk Moka oli Waiga ja Wirumaa wahel, meie ajal Palamuse, Laiuse ja Tõrma kihelkond.
