— 73 —
Kutsu kohe uuletakse,
Märguannet mõistetakse.
Rahwas rühib sõalisi
Surma teele saatemaie,
Waenu teele walmistama.
Weli wihtleb soojas saunas,
Ema waalib walget särki,
Isa ehiteleb hoosta,
Onu seab sadulada,
Küla küürib kannuksida,
Tõine ihub mõõga tera
Tahukiwil terawaksa,
Otsitakse odad wälja,
Teritakse taperid,
Kinnitakse kilpisid.
Õde wenda õpetama:
„Ehitelen ella wenda,
„Ehitelen, õpetelen.
„Minu ella welekene!
„Kui sa sõidad surma teele,
„Lähed waenu wälja pääle,
„Ära sa ajagu eele,
„Ära sa jäägu järele;
„Esimesed elbitakse,
„Tagumised tapetakse:
„Keerita kesket sõdada
„Ligi lipu kandijada,
„Keskmised koju tulewad.”
Naine nurgast nuttemaie,
Kaasakene kamberista:
„Kes mind armul audumaie,
„Kaisus tuleb kullatama!
„Lepast ei saa lepitajat,
„Wahtrast waluwõttijada,
„Kasest kullal kaisutajat.”
„Tuttu-luttu, tuttu-luttu,
Hüüab Eesti sõasarwe.
