— 61 —
katku küüsist linnas, langesiwad nüüd, tõised päästsiwad ennast metsadesse põgenedes. Ja ta läks oma suure sõawäega Järwamaale ja kutsus kokku enese juure Järwalased ja Wirulased ja Warbulased Saarlastega. Ja nende kõikidega piiras ta Daanlaste linna Lindanisa[1] sisse ja taples Daanlastega neli nädalat ja ei jõudnud neid ära wõita ega nende linna, sest et linnas palju kiwiwiskajaid oli, kes palju Wenelasi ja Eestlasi surmasiwad. Sellepärast pööras Susdali würst kõige oma sõawäega tagasi Wenemaale. Küll oli seesinane sõawägi wäga suur ja wahwa ja katsus Daanlaste linna ära wõtta Saksa wiisi, aga ei jõudnud. Kui nemad maakonna rüüstanud ja ümberringi ära oliwad riisunud, läksiwad nemad wiimati omale maale tagasi.”
„Sellsamal ajal oliwad ordo wennad ja tõised Sakslased pisukese meeste hulgaga Tartu linna sisse piiranud ja taplesiwad nendega wiis päewa. Ja sest et nemad nii kindlat linna pisukese hulgaga ära ei jõudnud wõtta, siis riisusiwad nemad maad ümberringi ja läksiwad kõige oma saagiga koju Liiwimale.”
„Pea pärast kogusiwad ordo wennad sõawäe ja tungisiwad Eestimaale ja lõiwad Järwalasi suure löögiga selle eest, et nad ikka sõda hakkasiwad Daanlaste wasta, ja surmasiwad ja wõtsiwad neid palju kinni ja saiwad palju saaki. Ja Järwalased tuliwad nende juure Ketisse külasse[2] ja lubasiwad alalist ustawust Sakslastele ja kõigile riistiinimesile. Pärast seda läksiwad nemad kohe nende rajadest wälja ja pöörasiwad tagasi omale maale kõige saagiga.”
„Pärast seda läkitasiwad Nowgorodlased ühe würsti Westseka … ja andsiwad temale raha ja kakssada meest kaasa ja uskusiwad tema kätte walitsuse Tartus ja tõistes maakondades,
