– 169 –
maal 54. 55. Eestlased häwitawad Läti- ja Liiwimaal 55. 56. Suur taplemine Ümera jõe kaldail 57. 58. Sakslased piirawad tõistkorda Wiljandi linna ja wõidawad tema ära 58. 59. Sakslased Pala jõe kaldal 59. 60. Wenelased Eestimaal 60. 61. Sakslased Tartumaal ja Järwamaal 61. Wene würst Westseka Eestimaal 61. 62. Sakslased uuel aastal 1224 Harjumaal 62. Sakslased Järwa- ja Wirumaal 63. Sakslased piirawad asjata Tartut 63. Piiskop Albert tuleb Saksamaalt tagasi 64. Tartu linn langeb suwel 1224 ja sellega lõpeb suur Eesti sõda 64–67.
4. Tagasi-waatus 68–90.
Selle aja sõdimise wiis 68. Eestlaste wahwus ja isamaa armastus 69. 70. Eestlaste üksmeel 71–74. Manitsus ja õpetus meie aja kohta 75. 76. Mõnest pahast kombest wanal Eestirahwal 77. Eestlaste sõnamurdmine ja selle seletamine 77–80. Eestlaste ristiusust langemine ja selle seletamine 81–85. Esiteks ei kuulutatud ristiusku puhtaste 81. Tõiseks sunniti wägisi ristiusku heitma 81. 82. Kolmandaks oli ristirahwa elu sell ajal mitmelt poolt hukas 82. Neljandaks tehti wäga ruttu ja pääliskaudu missioni tööd 83–85. Kust pöörane missioneerimine sell ajal tuli 86–88. Maksude päälepanemisest 88. 89. Manitsus lõpetuseks 90.
Eesti saartest ja Saarlastest 91. Läänlastest 92. Eesti laewadest 91. 92. Sõdimise wiis merel 93. 94. Matsalu sõasadam 94. Eestlaste meresõidud 94–99. Sakslased ja Eestlased wõitlewad mere pääl aastal 1203 Wisbi linna ligi 100–102. Tõine Eestlaste wõitlemine Sakslastega mere pääl aastal 1215 Saaremaa ja Hiiumaa wahel „Uues sadamas“ 102–106. Läti Hindriku jutustamise wiisist 106.
Liiwi-, Läti- ja Eestimaa ärajagamine wõitjatele 107. 108. Rahu pärast sõda 108. Preester Moorits saadetakse Rooma 109. Paawsti saadik Moodena linna piiskop Willem tuleb aastal 1225 meie maale 109. Moodena Willem reisib Liiwimaale, Lätimaale, Ugauniasse, Sakalasse, säält jälle Lätimaale, Wõnnu linna, Siguldasse, wiimaks
