– 112 –
mõõga wennastelt ja muilt sääl asujailt Sakslasilt wäga ausaste wasta. Ja ta leidis säälsamas suure hulga Wõnnu rahwast ja Lätlasi. Kui pärast hommik tuli ja Lätlased kõik koos oliwad, kuulutas tema rõõmuga neile meie Issanda Jeesuse Kristuse õpetust ja sagedaste sellesama Issanda Jeesuse kannatust meele tuletades, rõõmustas tema neid wäga, kiitis nende ustawust ja kindlust, sellepärast et nemad omast wabast tahtmisest ja ilma iga sõa sunnita ristiusku oliwad heitnud ja ialgi ristimist ei rikkunud, nõnda kui Liiwlased ja Eestlased, ja tema kiitis nende alandust ja kannatust. Nemad kautanud küll, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime rõõmuga ka muile rahwaile wälja kandes, hulga inimesi omast rahwast ristiusu pärast, aga need olewat wististe kannatajate hulka läinud. Ka Wõnnu rahwast ei jätnud tema õpetamata ja manitsemata ja ka nende isandatele, ordo wennastele, seletas tema hoolega ette, kudas nemad oma alamatele alati kerget iket pääle pidiwad panema ja leplikult koos elama. Pärast seda tegi tema niisamati Siguldas[1], kus tema Liiwlasi kõige hoolega manitses, et nemad edespidi mitte jälle püha ristimist ei rikuks ja pagana usku tagasi ei langeks. „Ja alati manitses tema ordo wennaksid ja ka muid Sakslasi kõigis maakondades, et nemad Liiwlastele ja Lätlastele ja muile, kes hilja aja eest ristitud oliwad saanud, ristiusku õpetaksiwad, nende õlgade pääle Jeesuse Kristuse kerge ikke paneksiwad ja neile mitte liiga ei pea tegema, ei kümnese poolest ega muidu, et nemad mitte liia raskuse pärast umbusku tagasi ei läheks. Ja kui tema seda kõik ära oli teinud, läks tema Riiga tagasi.“
„Riias tuliwad ka Sakslased ja Liiwlased ja Lätlased tema juure ja otsisiwad õigust mitmesuguste asjade poolest. Ja tema kostis igaühele tema asja ja kaebtuse järele ja tegi mitmele asjale ja riiule otsuse. Ka Wenelased Nowgorodast ja tõised
- ↑ Sigulda oli koht Liiwlaste maal, Koiwa jõe kaldal, kus nüüdki Sigulda kihelkond leida.
