— 105 —
Kui teie kannatlikult sõna tahate kuulda, siis saab Issand meid praegusest hädast päästma. Et meie laewad, ütles tema, täidetud ei ole, waid tühjad on ja nemad ka õhukesel weel käia wõiwad, siis wõime meie tõist teed wälja minna, kui teie wahwad mehed sõamundris lootsikutesse astute, ankrud wälja tõmbate ja sügawamasse wälja wiskate, siis waenlaste hulgast läbi jälle meie juure tagasi tulete ja tõised ankru köitega kaubalaewu edasi nühiwad ja nii järele tulewad, kunni meie sügawa mere pääle saame. Ja meie tegime kõik selle nõuu järele ja tõmbasime, kunni meie kitsikusest wälja pääsime ja suurde lagedasse meresse saime. Aga rüütlid ja sulased, kes lootsikutes ankruid wälja tõmbasiwad, pidiwad raskele päälekippumisele wasta seisma ja saiwad Eestlaste odade ja noolte läbi, nõnda kui kiwide wiskamise läbi raskeste haawatud. Aga wiimati wõtsiwad nemad ühe kõwera raua wõi raudse haagi ja tahtsiwad seda ühe eesti sõalaewa pääle wisata, et teda nagu õnge otsa wõtta. Ja nemad wiskasiwad teda ühe pääle ja arwasiwad juba, et nad tema kätte oliwad saanud. Aga Eestlased põgenesiwad kangeste sõudes ja tõised sõalaewad tuliwad neile wasta. Et sellsamal tunnil piiskop palwet tegi püha neitsi poole: „Näita, et sa ema oled; näita, et sa ema oled!” siis näitas tema tõeste, et tema ema on. Sest seesama põgeneja sõalaew, mis suur oli ja kellel palju mehi pääl oli, wuhises kangeste põrutades ühe tõise laewa külge ja läks suure raksuga keskest lõhki ja jooksis wet täis ja laewamehed kukkusiwad meresse ja uppusiwad ära. Ja nemad oliwad kõik ehmatanud. Ja kui nemad nägiwad, et meie juba sügawale merele olime saanud, kogusiwad nemad mere kaldale kokku. Ja oli neid mitu tuhat, kes jala ja hobusega oliwad kokku tulnud ja arwata kahe saa sõalaewaga. Ja oliwad wäga wihased ükstõise pääle, suurt kära tõstes ja ühtlasi löökisid andes, sellepärast, et nende kahe nädala töö midagi ei mõjunud ja et nemad palju omist mehist oliwad kautanud, kes meres ära uppusiwad, mitu ka meie kiwiwiskajate läbi surma
