Mine sisu juurde

Lehekülg:Põrgupõhja uus Vanapagan.djvu/129

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

gile näis – läks hea meelega, rõõm ja ärevus südames. Teistesse lastesse mõjus see mitte peletavalt, vaid nakatavalt: ka nemad oleksid tahtnud minna. Eriti kibeles vanem tütar Maia.

„Tütred peavad koju jääma,“ seletas Juula. „Nemad lähevad siis, kui tuleb mees järele.“

„Aga kui mees ei tule?“ küsis Maia emalt.

„Küll ta tuleb, kui oled viks laps.“

„Ma pole ju enam laps, leer juba seljataga.“

„Mis sest leerist, kui pole veel kahekümnenegi.“


129