§ 43. Hääletamisruumes toimetatakse ainult hääletamist. Üleskutsete väljapanemine, lendlehtede ja kuulutuste jagamine, sedelite levitamine, kõnede pidamine ja üldse igasugune hääletamiseelne kihutustöö on keelatud niihästi neis majades, kus toimetatakse hääletamist, kui ka neisse majadesse viivatel treppidel, läbikäikudel ja koridorides ning välistel sissepääsukohtadel.
Jaoskonnakomisjoni juhataja valvab selle järele, et hääletamisruumes kogu hääletamise ajal valitseks täielik kord, ja kõrvaldab viivitamata selle rikkujad.
§ 44. Hääletamisruumesse ei lasta relvastatud ega joobnuid isikuid.
§ 45. Juhatajal on tarbe korral õigus nõuda sellekohastelt kodanikkudelt ja sõjaväelistelt võimudelt politseiametnikkude ja sõjaväeosade kohalesaatmist. Tähendatud politseiametnikud või sõjaväeosad on tegevad ainult komisjoni juhataja korraldusel.
§ 46. Korrarikkumise puhul või kui ei painduta komisjoni või selle juhataja määruste alla, võib komisjon otsustada hääletamisruumesse tuua politseiametnikke või sõjaväeosasid.
Hääletamisruumesse ei või juhataja nõudmiseta tuua ühtki relvastatud võimu.
§ 47. Valimine algab Valimiste Peakomitee poolt määratud ajal ja toimub kahe päeva jooksul; esimeseks päevaks on kas pühapäev, riiklik püha või puhkepäev.
Jaoskonnakomisjonid peavad olema avatud hääletamissedelite vastuvõtmiseks esimesel valimispäeval kella 9–21, teisel päeval aga kella 9–16.
§ 48. Kodaniku ilmumise kohta tehakse märkus hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja ja antakse temale valimisümbrik. Kahtluse korral on komisjonil õigus nõuda enne ümbriku andmist kodanikult isiku tõestust.
Käesoleva seaduse § 19 ettenähtud nimekirjad on valimispäevadel jaoskonnakomisjonide tarvitada.
§ 49. Pärast valimisümbriku saamist paneb valija hääletamissedeli valimisümbrikku, mille ta annab jaoskonnakomisjoni liikmele, kes laseb ümbriku tema nähes kasti ning võtab valijalt nimelise tunnistuse ära.
§ 50. Esimesel valimispäeval suletakse hääletamisruumide uksed kell 21; pärast seda võetakse vastu sedeleid ainult neilt kodanikkudelt, kes ilmunud hääletamisruumesse enne tähendatud aega. Kui sedelite äraandmine on lõppenud, kuulutab juhataja sedelite vastuvõtmise seks päevaks lõpetatuks ja pitseerib kastide avaused kinni. Pärast seda lahkuvad koosolijad hääletamisruumist ja ruum, kus hoitakse hääletamiskast, pannakse juhataja korraldusel pitseriga kinni kuni järgmise päevani ning asetatakse ustele vahid.
§ 51. Teisel valimispäeval lõpetatakse kodanikkude sisselaskmine hääletamisruumesse kell 16 hääletamisruumide uste sulgemisega; pärast seda võetakse vastu sedeleid ainult neilt kodanikkudelt, kes on ilmunud hääletamisruumesse enne tähendatud aega. Kui sedelite vastuvõtmine ka neilt kodanikkudelt on lõppenud, kuulutab juhataja hääletamise lõppenuks ning tema korraldusel avatakse hääletamisruumide uksed uuesti.
Seejärel loeb komisjon ümbrikud üle, jättes need avamata. Kui ümbrikkude arv ei ühtu kodanikkudelt äravõetud nimeliste tunnistuste arvuga, tehakse protokolli sellekohane märkus. Pärast seda avatakse ümbrikud ja tehakse kindlaks sedelite arv, mis antud igale kandidaadile.
§ 52. Kehtetuiks tunnustatakse hääletamissedelid:
1) mis ei vasta seaduse § 34 ja 35 nõudeile;
2) millele kodanik kirjutanud alla või milles leidub otseseid tunnuseid, millede järgi võib otsustada, kes valija olnud;
3) mis ei anna selgust, missuguse kandidaadi poolt kodanik on hääletanud;
4) mida ühest rohkemal arvul pandud ümbrikku, kui nende sisu ei ole sama; kui aga nende sisu on sama, loetakse kehtivaks ainult üks neist.
§ 53. Hääletamissedelite kehtivuse küsimuse otsustab kahtluse korral komisjon häälteenamusega. Häälte poolnemisel otsustab juhataja hääl.
540
