Mine sisu juurde

Lehekülg:Põhiseadus ja rahvuskogu X 1937.djvu/19

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

§ 41. Õigus hääletada on hääleõiguslikul kodanikul ainult selles valimisjaoskonnas, kus ta on võetud valimisteks hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja.

Mõjuvail põhjusil võib hääleõiguslik kodanik hääletada ka mujal sama valimisringkonna jaoskonnas. Sellekohase märkuse, et kodanikul on õigus hääletada igas sama valimisringkonna jaoskonnas omal valikul, teeb kodaniku nimelisele tunnistusele see linna-, alevi- või vallavalitsus, kus kodanik on nimekirjas. Jaoskonna hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas teeb sellekohase märkuse enne valimist linna-, alevi- või vallavalitsus, valimiste ajal aga jaoskonnakomisjon eeltähendatud asutise teadaandel.

§ 42. Valimissedelid peavad olema välise kuju poolest ühesugused. Valimissedelite kuju määrab Valimiste Peakomitee.

Eraviisil valmistatud valimissedeleid ei või tarvitada valimistel.

§ 43. Iga valimissedel sisaldab horisontaalses asendis kõik Riigivolikogu liikmete vastava valimisringkonna kandidaadid nende perekonnanimede tähestikulises järjestuses.

§ 44. Valija annab hääle ainult ühele valimissedelil trükitud kandidaadile ja selleks lõikab valimissedelist välja hääletamissedeli selle kandidaadi nimega, kellele ta hääle annab.

Hääletamissedeliga toimib valija käesoleva seaduse § 59 ettenähtud korras.

§ 45. Valimisümbrikud peavad olema ühesugused, läbipaistmatud ja ilma mingi märkuseta ning märgitud Valimiste Peakomitee poolt selleks määratud templiga.

§ 46. Valimissedelid ja -ümbrikud ning nimeliste tunnistuste plangid valmistatakse aegsasti Valimiste Peakomitee korraldusel.

§ 47. Valimissedelite arvu määramisel võetakse aluseks valimisringkonna hääleõiguslikkude kodanikkude arv. Viimaste nimekirju koostavad asutised teatavad nende poolt nimekirja võetud kodanikkude arvu hiljemalt 28 päeva enne valimiste esimest päeva ringkondade-komiteele, kes teatab Valimiste Peakomiteele ringkonna hääleõiguslikkude kodanikkude arvu hiljemalt kahe päeva jooksul.

§ 48. Nimeliste tunnistuste plangid ja valimissedelid saadetakse Valimiste Peakomitee korraldusel vastavaile linna-, alevi- ja vallavalitsustele, kes valmistavad kõigile valimiste nimekirja võetud hääleõiguslikele kodanikele nimelised tunnistused.

Neile tunnistustele märgitakse kodaniku perekonnanimi ja nimi, elukoht, valimisringkond, valimisjaoskond ja number, mille all kodanik on nimekirjas, samuti valimisaeg ja -koht.

Valimisümbrikud, protokolliplangid ja muud tarvilikud valimismaterjalid saadetakse Valimiste Peakomitee korraldusel vastavaile linna-, alevi- ja vallavalitsustele edasitoimetamiseks jaoskonnakomisjonidele.

§ 49. Linna-, alevi- ja vallavalitsused saadavad hiljemalt kolm päeva enne valimiste esimest päeva igale nende poolt koostatud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas olevale kodanikule kätte eelmises (48) paragrahvis nimetatud nimelised tunnistused ühes valimissedelitega.

Kodanikele, kelledel on õigus saada nimelist tunnistust ja valimissedeleid, kes aga neid ei ole saanud, antakse need linna-, alevi- ja vallavalitsusest enne esimest valimispäeva. Valimissedeleid saab jaoskonnakomisjonist ka valimiste ajal.

§ 50. Linna-, alevi- ja vallavalitsused valmistavad hääletamissedelite sisselaskmise jaoks ühe avausega kastid ja annavad need jaoskonnakomisjonidele tarvitada.

§ 51. Linna-, alevi- ja vallavalitsused annavad jaoskonnakomisjonidele igas jaoskonnas tarvitada sellekohased ruumid.

Igas säärases ruumis korraldatakse hääletamissaladuse kindlustamiseks üks või mitu eraldatud kohta, kus hääletaja teiste kodanikkude juuresolekuta võib panna ümbrikku hääletamissedeli.

§ 52. Häälte andmiseks määratud päeval kuulutab komisjoni juhataja komisjoni liikmete ja selleks ajaks kokkutulnud kodanikkude juuresolekul komisjoni istungi avatuks. Juhataja vaatab järele, et valimiskastid oleksid terved ja tühjad ning et kõik oleksid ühe

551