test osavõtnud kodanikkude üldarvu nii kehtivaiks kui ka kehtetuiks tunnustatud sedelite põhjal.
§ 61. Valimiste Peakomitee tunnustab Vabariigi Presidendiks valituks kandidaadi, kes on saanud kõige rohkem hääli, või võrdse häältearvu juures kandidaadi, kes on vanem, ja kuulutab sellest Riigi Teatajas pärast hääletamise tagajärgede kokkuvõtmist (§ 60) ja edasikaebetähtaegade möödumist (§ 13) või esitatud kaebuste rahuldamata jätmist.
7. peatükk.
Vabariigi Presidendi valimine valimiskoosolekul.
§ 62. Kui kandidaati ülesseadvad asutised on seadnud Vabariigi Presidendi kandidaadiks üles ühe ja sama isiku, teatab Valimiste Peakomitee sellest viivitamata Riigivolikogu Esimehele, saates viimase korraldusse kandidaatide ülesseadmise protokollide ärakirjad ja kandidaadi nõusoleku teadustuse.
§ 63. Riigivolikogu Esimees kutsub järgmisel päeval kokku Riigivolikogu liikmeist, Riiginõukogu liikmeist ja § 30 korras omavalitsuste esindajatekogude poolt valitud esindajatest koosneva valimiskoosoleku Vabariigi Presidendi valimiseks.
§ 64. Valimiskoosolekust osavõtmine on kõigil tema liikmetel sunduslik. Puududa võib koosolekult ainult vabandatavail põhjusil. Põhjuste vabandatavuse üle otsustab Valimiste Peakomitee.
Valimiskoosoleku liige, kes puudub valimiskoosolekult ilma vabandatavate põhjusteta, langeb rahatrahvi alla mitte üle 300 krooni.
Eelmises lõikes tähendatud rahatrahvi määrab Vahmiste Peakomitee, kelle otsuse peale võidakse esitada samale Peakomiteele vastulauseid kahe nädala jooksul arvates vastava trahvi teadaande kättesaamisest. Peakomitee lõpliku otsuse peale võidakse esitada kaebusi Riigikohtu Administratiiv-osakonnale kahe nädala jooksul arvates otsuse saamisest.
Trahv nõutakse peale otsuse jõustumist sisse administratiiv-korras Valimiste Peakomitee korraldusel.
§ 65. Valimiskoosolekust osavõtjad kannavad oma nimed kvoorumilehele.
Valimiskoosolekul toimetatakse ainult ülesseatud kandidaadi hääletamist.
§ 66. Hääletatakse sedelitega ja ainult ülesseatud kandidaadi poolt, kuna vastuolijad annavad tühja sedeli.
Hääletamine toimub korras, nagu see salajase hääletamise kohta on ette nähtud Riigikogu kodukorras.
Enne hääletamisele asumist seletab Riigivolikogu Esimees koosolijaile hääletamiskorra.
Häält andma kutsutakse valijad tähestiku järjekorras üksikult ja hääle äraandmise kohta tehakse valimisprotokollis märkus.
Kes valijatest häält andma ei ilmu, see loetakse puudujaks ja ta kannab samu järeldusi, mis § 64 teises lõikes on ette nähtud.
§ 67. Kui ülesseatud kandidaat on saanud poolt vähemalt kolm viiendikku valimiskoosoleku seadusliku koosseisu häältest, tunnustab Valimiste Peakomitee ülesseatud kandidaadi Vabariigi Presidendiks valituks ja kuulatab sellest Riigi Teatajas.
§ 68. Kui kandidaat ei ole eelmise (67) paragrahvi korras tunnustatud valituks, asub Vahmiste Peakomitee käesoleva seaduse korras samade Vabariigi Presidendi kandidaate ülesseadvate asutiste kaudu (§ 24, 30) Vabariigi Presidendi uute valimiste korraldamisele.
Juhtumil, kui pärast valimiste nurjumist Vabariigi President määrab Riigivolikogu uue koosseisu valimised või Riiginõukogu uue koosseisu kujundamise, kuulub ümbervalimisele ka omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu.
542
