mis sa mu mõisas oled minu eest näinud. Sõber! Mina ei suuda, ei jaksa! Otsi tänu omaenda südamest või oma õnnest — Olgast… Olga Sergejevnast, mina aga… mina ei suuda sind küllalt tänada! Anna andeks, et ma pole sind sest vaevast tänini vabastanud. Aga varsti tuleb kevad, siis lähen tingimata Oblomovkasse…“
„Tead sa ka, mis Oblomovkas tehakse? Sa ei tunne teda äragi!“ ütles Stolz. „Ma ei hakanud sulle kirjutama, sest sa ei vasta ju kirjadele. Sild on valmis, maja suvest peale katuse all. Seesmise ehitustöö eest pead juba ise muretsema, oma maitse järgi — seda ma enda peale ei võta. Tööd juhatab uus valitseja, minu valitud mees. Vaatasid sa aruandes väljaminekuid?…“
Oblomov vaikis.
„Sa pole aruannet lugenudki?“ küsis Stolz talle otsa vaadates. „Kus ta on?“
„Oota, pärast lõunat otsin üles; peab Zahhari käest küsima…“
„Ah, Ilja, Ilja! Ei tea, kas nutta või naerda.“
„Pärast lõunat otsime üles. Nüüd hakkame sööma!“
Stolz istus nina krimpsutades lauda. Talle tuli eeliapäev meelde: austrid, ananassid, nepid; nüüd aga nägi ta jämedat laudlina; äädika- ja õlikaravinidel olid korkide asemel paberitropid peal; kummagi taldrikul oli suur rukkileivakäär; kahvlitel olid harud murtud. Oblomovile toodi kalasuppi, Stolzile tangusuppi kanalihaga; pärast tuli kõva keel ja siis lambapraad. Juurde toodi punast veini. Stolz valas endale pool klaasi, maitses, pani klaasi lauale tagasi ega puudutanud seda enam. Ilja Iljitš jõi kaks sõstralehenapsi ja hakkas ahnelt lambaliha sööma.
„Vein ei kõlba kuhugi!“ ütles Stolz.
„Vabanda, polnud aega üle jõe minna,“ vastas Oblomov. „Tahad ehk sõstralehenapsi? Väga hea, Andrei, proovi ka!“
Ta valas endale veel ühe pitsi ja jõi ära.
Stolz vaatas teda imestunult, kuid vaikis.
„Agafja Matvejevna laseb sõstralehtede peal tõmmata: tubli naisterahvas!“ rääkis Oblomov, pisut juba purju jäädes. „Mina ei tea tõepoolest, kuidas ma maal ilma temata läbi saan: teist niisugust perenaist küll ei leia.“
Stolz kuulas teda kergelt kortsus kulmul.
„Mis sa arvad, kes seda kõike valmistab? Anisja? Oh ei!“ jätkas Oblomov. „Anisja hoolitseb kanapoegade eest, kastab kapsaid ja peseb põrandaid; aga kõik see on Agafja Matvejevna tehtud.“
425
