Oli see aga Zahharile rõõm!
„Anna talle, anna tublisti, Matvei Mosseitš! Veel, veel!“ ütles ta kahjurõõmsalt. „Ääh! Vähe sai! Tubli, Matvei Mosseitš! Aitäh! Muidu läheb liiga ninakaks… See oli nüüd sulle „kiilaspäine kurat“! Irvita veel!“
Kõik naersid ja kõik elasid kaasa niihästi peksjale toapoisile kui ka kahjurõõmsale Zahharile. Ainult väikesele kasakale ei tundnud keegi kaasa.
„Vat just, just samasugune, võta või jäta, oli ka minu endine härra,“ alustas jälle seesama teener, kes kogu aeg oli Zahharile vahele rääkinud. „Sa pead aru, kuidas saaks väikselt lõbutsema minna, aga tema nagu mõistaks su mõtteid, läheb mööda ja kargab sulle äkki karvu kinni, just samamoodi nagu Matvei Mosseitš Andrjušale. Aga mis sest tühjast, kui ta ainult sõimab! Mõni asi nüüd, et sõimab sind kiilaspeaga kuradiks!“
„Sinu karvust võtaks ehk tema härra ka kinni,“ ütles kutsar ja näitas siis Zahhari peale, „sul ju sihuke sakrus pea otsas! Aga millest ta peaks Zahhar Trofimõtšil kinni hakkama? Sel ju pea nagu kaalikas… Noh, võiks ju tal habet katkuda: sealt jääks juba midagi pihku!“
Kõik pahvatasid naerma ja Zahhar sai nagu nuiaga pähe, sest siiani oli ta just ainult kutsariga sõbralikku juttu ajanud.
„Küll ma ütlen härrale,“ kähises ta vihaselt kutsari peale, „küll ta leiab sul ka millestki kinni napsata! Soeb su habeme siledaks, muidu on ta sul puhta purikates!“
„Su härra on siis kena mees küll, kui ta võõrastel kutsaritel hakkab habemeid siluma. Muretsegu endale kutsar ja silugu siis tema habet, muidu oleks see lahkus nagu liiast!“
„Kas ta peaks sind, masuurikat, kutsariks võtma või?“ kähises Zahhar. „Sind ei kõlba minu härrale vankri ettegi rakendada!“
„No on sul aga härra!“ tähendas kutsar mürgiselt. „Kust sa niisuguse välja oled koukinud?“
Kutsar ise, kojamees, habemeajaja, toapoiss ja sõimamise-süsteemi pooldav teener — kõik pahvatasid naerma.
„Naerge aga naerge, küll ma räägin härrale ära!“ kähises Zahhar. „Ja sina,“ pöördus ta kojamehe poole, „peaksid neid kõrilõikajaid taltsutama, aga mitte kaasa naerma! Milleks sind siia on palgatud? Korda looma! Aga mis sina teed? Küll ma ütlen härrale, oota aga, siis sa alles saad!“
„Noh, aitab, aitab, Zahhar Trofimõtš!“ ütles kojamees, katsudes teda rahustada. „Mis ta sulle siis ikka tegi?…“
141
