„Asi on siiski wäga lihtne“, seletas Kulno. „Mina nägin seda unes, et üliõpilane niisuguse unenäo nägi.“
Muhem naeris.
„Ärge naerge“, palus Aino Muhemit ja pööras siis Kulno poole:
„Siis tähendab — üliõpilasega ei sündinud mitte nõnda, waid ta nägi seda ainult unes?“
„Nojah, saage ometi aru: see üliõpilane, keda mina unes nägin, nägi unes, et temaga nõnda juhtus, ja see unes nähtud üliõpilane oli oma unenäost nõnda liigutatud, et ta märgade silmadega enne üles ärkas, kui ta omale nooruses unistatud raamatud osta wõis“, seletas Kulno.
Muhem naeris jällegi.
„Ja raamatud jäiwadki ostmata?“ päris Aino.
Nüüd hakkas ka Kulno naerma ja wastas:
„Ostmata jäiwad jah, ta ärkas ju enne ülesse.“
„Waesekene, mul on tast kahju“, rääkis Aino õrnalt. „Tema unistused ei läinud ialgi täide.“
„Terwe konks seisab selles — ta oleks pidanud edasi magama“, tähendas Muhem asjalikult. Kulno hakkas naerma. Ta häälest kostis kerge äritus, kui ta naljatades ütles:
79
