Mine sisu juurde

Lehekülg:Noored hinged Tammsaare 1909.djvu/157

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

10.

Paari päewa pärast üliõpilase Kulno poole minnes leidis Aino ta kodust. Esimest korda märkas neiu täna, et nooremehe näol kerge tusk lehwis. Mis wõiks küll selle põhjus olla?

„Täna poleks pidanud ma wististi mitte tulema,“ ütles Aino.

„Mispärast?“

„Te pole hääs tujus.“

„Teil on terawad silmad,“ wastas üliõpilane. „Aga see läheb ju warsti üle, iseäranis kui Teie selleks kaasa tahate aidata,“ rääkis ta natukese aja pärast edasi oma tuju pääle tähendades. Ta istus laua äärde, pani küünarnukid selle pääle ja surus pää käte wahele. Nõnda wahtis ta tõsisel pilgul neiule silma.

„Mis Teil wiga on?“ küsis see.

„Ma ei tea, muidu niisama — tume, raske.“

„Ärge olge nõnda, ma ei taha,“ palus neiu.


158