„Noh, mis on?“
„Halb lõhn, niisugust ei paneks ma omale ialgi rinda.“
„See lõhn on pääwalu wastu hää.“
„Ainult pääwalu wastu?“
„Ja ka südamewalule, mis naestest tuleb, ei teha ta halba.“
„Kust Te seda teate?“
„Üks eit ütles, kui ma alles wäike olin.“
„Aga kui noored neiud südamewalu teewad?“ küsis Aino naerdes.
„Ükskõik! Noored neiud on wäljaarenemata naesed. Nendest saadud walu wõida uskuda, neid endid aga mitte.“
„Aga kui mehed walu teewad?“
„Mehed pole mulle ialgi walu teinud“, wastas Kulno ja tegi tõsise näo.
„See oli rumal eit, kes nõnda rääkis.“
„Kes teab, aga ta oli palju uskunud, palju armastanud ja palju kannatanud.“
„Siis oleks pidanud ta mehi paremini tundma kui naisi.“
„Ta tundis ka, sellepärast arwas ta, et naesed mehi weel wähem uskuda wõiwad kui mehed naisi.“
„Aga ehk tundis ta ainult wanu mehi ja naisi?“
104
