KUUES PEATÜKK
Jaanipäeva hommik vaatab juba kõrgelt Prillupi kuuma kambrisse, leiab aga noorpaari ikka veel voodist. Ta ei imetle, sest öökeselt kuulis, nad olnud lastega vainul, kuni tõrvatünni viimased riismed tumepunasteks pepredeks kõdunenud. Ta ei imetle, vaid mühatab ja tõuseb kõrgemale.
Magab ainult Tõnu, noorik on ärkvel. Noorik toetab küünarnukki põhkpadjale, põske rusika najale ja vaatleb, kuidas Tõnu magab. Tõnu magab seliti, käed kõhu peal, koon kõrgel, nina püsti ja suu lahti. Rind on tal laialt paljas, käised tagasi lükatud, vaip madalale tõrjutud. Mis tema ihust nähtaval, see on karvane, klutiselt karvane — rind, kael, lõug ja põsed, käsivarred ja käed. See rõhmane karvkate, pehme ja läikiv, nahka mööda roomav ja pugev, ainult käte peal hõredam, ei pikene ega tihene ka suurt, kui ta laiguliseks habemeks ja täkerdunud juukseks saab. Habe lõpeb alles põseluude ümber, juuksed algavad juba puhk maad pealpool kulme. Ninast kasvavad tutikesed välja ja üksikud uidud kõrvadest.
Noorikut hukutab Tõnu loomulik kasukas. Ta pilk uitab tema rinda mööda üles ja alla, peatub käsivartel ja silmnäol, ja uitab jälle rinda mööda üles ja alla. Ja siis kerkib ta vaba käsi peitlikult ja lihkub paar korda selle põuetihnu ladvikust üle, hellalt ja vargsi, nagu kartlik lapsuke koera silitab. Ja kuna ta rahuldatud käe tagasi tõmbab ja taas vaatleb, kargab tal naerusäde silmist, sest üks kooliraamatu pilt tuli talle meelde, ja ta huultelt kurrutab sosinal sõnake „orangutaja“.
Ning äkki tikub talle himu peale, kirglik himu, vastuseismatu himu: põlema pista see pehme, läikiv padrik Tõnu rinnal ja vaadata, kuidas ta lahinal läheb nagu kulu! Tikutops piibu ja tubakakotiga on Tõnul alati peatsis. — Nooriku käsi sirgub ja ulatab, ta silm kiiskab. Mari ajab nalja nii kaugele, et ta tiku põlema tõmbab ja ainult veel ootab, kuni väävlit sulatav leegike suureneb.
Seal aga liigutab end magaja, maigutab suud ja ärkab. „Mis on — mis on?“ ümiseb ta tosuselt ja äigab käeseljaga higist otsmikku. Tema ligistikku seisvad pruun-punased silmad kobavad segaselt otsida, ja Mari
51
