— 134 —
les ärduses peitus, hoolimata kõigest mõrudusest, ka midagi saladuslik-magusat.
Pärast säherdust rasket, raputawat haledust sattus Karen Kaar enamaste isesugusesse kinnisesse, jutuwastasesse, mõtetega koormatud olekusse, mis ka siis weel edasi wõis kesta, kui Holger ja Dagmar nendega jälle ühinenud ja seljatäied rõemust tuju kaasa toonud. Jah, seda enda sisse pugemist, mis teatawa hingelise lõtwusega ühenduses näis seiswat, oli Kareni juures ka kehaliku wäsimuse tagajärjena märgata — peale pikemaid ja rängemaid sõitusid. Siis pikutas ta liikumata rohu peal, waikis ja laskis kulmude ja pikkade ripsmete warjus hoitud silmad piiluwalt salateesid mööda ringi rännata. Jensil oli sagedaste tundmus, et need silmad tema näo ja kehalise kuju peal salaja ringi uitawad, ja ta hüüdis kord naljatawa järskusega:
„Mammi, mis sa waritsed minust?“
Alles pikema aja takka wastas neid: „Et sa mulle meelde jääksid.“
Misüle kõik naerma hakkasiwad, peale Karen Kaari enese. —
Õnn, mida Jens Nielsen Kareni kõrwal maitses, oli see, mida ta mõne kuu eest taga igatsenud. Tema armastus oli puhas, wõi, nagu ta teda enthusiastliselt iseenesele seletas: ta oli püha. Sest tundmustel, mis tema terwet elulist olemist nüüd täitsiwad, oli suur sarnadus selle pühaduses joowatsewa hingeoluga, mis teda waremalt kirikus wärisema ja „püha! püha!“ hõiskama pannud.
See oli wägew, ülemõtteline wägew rõem, ilma millegi eksitawa, warjutawa, moonutawa lisamaitseta. Selle rõemu sisse suri, nagu puhastawa tule sisse, kõik sedamaid ära, mis jämemeelelise, madalhimulise iduna üles püüdis tärgata. Tütarlapse ihulik lähedus, tema kaisutaw käewars, tema suudlewad huuled, tema paisuwa rinna rõhumine sel puhul — kõik see erutas ja äritas Nielseni, sütitas ta ergukiud õõguma, aga selle ärewuse sees peitus tugew korraldaw jõud, mis kaisutaja ihulise isiku kindlast piirist peale puutumatuks tegi. Püha oli Jensi armastus, püha oli isik, keda ta armastas, püha iga liige selle isiku külles. Ta tunnistas seda kord põlewal silmal Holgerile, ja Holger nokutas naeratades pead,
