vilistesse riietesse, määrdinud närudesse, pea all väikesed kimbud, näod vastu käsivart surutud: mehed, naised, lapsed; vanad noortega, nõdrad tiirastega, kõik ühesugused surma venna — une — ees.
Tuuleõhk, mida lehvitas eestpoolt laeva kiirus, läbis alatiselt pika pimeduse kõrgete reelingite vahel ja vuhises üle ridastikku lamavate kehade; vähesed tumedad keralambid olid siin-seal lühikeselt riputatud katuse põiktugede külge ja segastes valgusringides, mis langesid alla ja värisesid kergelt kaasa laeva nõrgale võdisemisele, paistis ülespoole pööratud lõug, kaks suletud silmalaugu, tume käsi hõbesõrmustega, kärisenud rõivasse mässitud kõhn käsivars, tagasipööratud pea, katteta jalg, paljas kõri, mis välja venitatud, nagu pakuks ta end noale. Jõukamad olid valmistanud oma perekondadele varju raskeist kastidest ja tolmustest mattidest; vaesed lamasid külg külje ääres ühes kõigega, mis neil hinge taga ja mis köidetud närudesse ning pandud pea alla; üksikud vanad magasid könksutõmmatud jalgega oma palvevaipadel, käed kõrvul, üks küünarnukk ühel, teine teisel pool nägu; keegi isa, õlad püsti ja põlved lõua all, uinus nukralt poisi kõrval, kes lamas selili, juuksed sassis ja teine käsi käskivalt välja sirutatud; keegi naine, kes laibana mässitud pealaest kuni jalatallani valgesse, hoidis kummalgi käsivarrel alasti last; araablase varandus, mis paremale poole laevapärasse kuhjatud, sünnitas murdliku joonestikuga raske mäe, mille tipul laevalatern ja mille taga ebamääraste kujude suur segadus: maokate messingkannude läige, laevalaetooli jalapink, piigiterad, vana mõõga sirge tupp padjahunniku najal, tinast kohvikannu kael. Patenditud logi laevapäras andis üksiku heliseva löögi igal miilil, mis usuretkel läbi sõidetud. Magajate rodu kohal heljus aegajalt nõrk ja kannatlik ohe — piinavast unest pääsemise hingus; ja laeva sügavuses pahvatasid äkki jõhkrad metallised löögid, kühvli lõikav kaapimine, ahjuukse vali kolin, nagu oleks inimestel, kes talitavad all sala-
30
