Mine sisu juurde

Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/49

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Sel meistril oli suur warandus hõbedat ja kulda Riias koos, nimelt ühe surnud Wiljandi komtuuri warandus 30.000 marka kulda ja 600 marka kaalutäielt walatud hõbedat, arwamata weel lauanõud. Peale selle oli üks Paide fogt, Helwich von Gilsen nimi, oma elu ajal tündri kulda annud ja pärast tema surma sai meister ka sajatuhande marga eest rosenooblid ja igasugu münditud raha, ühes arwamata weel walatud hõbe ja lauanõud. Ja selle waranduse wiis Wolter von Kersdorp, meistri wend, tolleaegne Preisi suurkomtuur, Riiast ära Preisimaale, miska teised Liiwimaa wõimukandjad wäga wähe rahul olid ja sellepärast lõppemata nõudmisi tõstsid Paul von Rossdorpi, Preisi kõrgemeistri, ja Wolter von Kersdorpi wastu, aga ei saanud midagi tagasi. See meister Frank von Kersdorp oli Preisi kõrgemeistri Paul von Rossdorpi poolt wastu kõigi wõimukandjate tahtmist ja nõusolemist Liiwimaa meistri ametisse seatud ja walitses 10 aastat.


Hinrik Schungel von Buckenorde, 35. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1436—1439 (?) (1439—1442).

Aastal 1436 kuulutati Liiwimaa seisuste poolt Hinrik Schungel von Buckenorde Liiwimaa meistriks ilma Preisi kõrgemeistri tahtmiseta ja nõusolemiseta, kelle käes ikka kõige ülem walimiseõigus oli. Ja kui Paul Rossdorp, Preisi kõrgemeister, Liiwimaa wõimukandjatele seda ette heitis, siis käänasid need wabanduseks ette, et nad Leedu sõja pärast pidid rutusti omale peamehe walima. Aga õiguse pärast oli põhjus see, et Frank von Kersdorp, kellest neil palju head ei olnud, wastu nende tahtmist meistriks oli pandud.

See meister Hinrik Schungel lõpetas kõik tüliasjad Riia kapitli ja ordu wahel ja leppis Henning von Scharpenbergiga, Riia 12. peapiiskopiga, sõbralikult kokku, missugust leppimist aga mitte kaua ei peetud. Sest seal oli ikka määratu kius, wiha ja kadedus ülema au ja wõimu pärast Riia peapiiskoppide ja Liiwimaa meistrite wahel, ja Riia omad panid seda suuresti pahaks, et ordu seisused Dünemünde kindluse ja Riia lossi ja Nyemöle nii ligidale linna ette olid ehitanud, neid sealt sundima. Ja sellepärast hoidsid nemad piiskopi poole, ja oli alaline sõda nende mõlema poole wahel. See meister walitses kaks ja pool aastat.


49