wõidu ja lõi wenelasi üle 5000 maha ja ajas teised põgenema. Seal tapluses langesid ka Tartu piiskopp Aleksander ja palju teisi kristlasi. Selle wõidu peale läks meister 18.000 mehega maad mööda ja mõne tuhandega laewadel Wenemaale ja rööwis ja põletas seal ja wõttis Irboska maja ja põletas kaks linna paljaks, ja pärast seda piiras suurt Pihkwa linna. Wiimaks aga sai selle sõja Moskwa ja Nowgardi würstide sobitusel lõpetada ja meister tuli jälle oma wäega Wenemaalt tagasi.
Teisel aastal pärast seda pidi ta leedulaste ja semigallide wastu wõitlema, kes Saaremaale olid tunginud ja seda maad rüüstanud. Seal olid meister Otto, Sigfrid, Taani kuninga asewalitseja Tallinnas, Tartu piiskopp Frederik ja Lihula piiskopp Hermann warsti walmis ja läksid leedulastele jää peale wastu ja pidasid teineteisega nii rasket taplust jää peal, et see mitte ilma suure kahjuta kummaltki poolt ei wõinud olla. Seal sai meister Otto surma ühes 52 orduwenna ja 600 sakslasega, ja piiskopp Hermann sai haawata, ja leedulastele jäi saak kätte ja nad läksid jäält maale suure rööwiwaraga. Sündinud aastal 1274.
Andreas, 12. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1274.
Aastal 1274, pärast meister Otto surma, kestwa sõja ajal, tõsteti Andreas pealikuks seda sõda leedulaste, samaitide ja semigallide wastu lõpule wiima. Aga ta löödi warsti selsamal aastal ühes 20 orduwennaga leedulaste poolt maha. Sel ajal walitses Johannes von Lunen, teine Riia peapiiskopp.
Wolter von Nordeck, 13. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1275—1278.
Aastal 1275 sai Liiwi meistri amet Wolter von Nordeckile. See meister saatis palju mõnusaid tegusid korda samaitide ja semigallide wastu, ja sai palju wõitusid ja wõttis pärast ka weel Tarweite ja Meisate majad ära ja lõhkus maha, ja sundis semigallid sõna kuulma ja jagas maad kapitliga. Ja kui neli aastat oli walitsenud, lahkus ametist ja reisis Preisimaale.
Ernst von Rassborg, 14. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1278—1279.
Aastal 1278 sai Ernst von Rassborg Liiwimaa meistriks. See meister hakkas toredat Dünenborgi maja ehitama, mis kõiki
35
