Mine sisu juurde

Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/252

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Aga kui wenelased nägid, et nad mitte ära ei tahtnud minna, siis tuli neid öö ajal üksteise järel palju alla rootslaste juurde ja tõid ikka häid sõnumeid, et wenelased Padises suure nälja ja häda pärast enam kaua ei wõi maja pidada, ja et neid palju juba nälga on surnud ja palju teisi haiged maas on näljast ja lendwast tõwest. Wiimaks tuli Hans Eriksen (Brinkalast), Tallinna kuberner, jõulu ajal sinna ja saatis trompeetri Padise wojewooda juurde ja laskis temale sõbralikku lepingut pakkuda. Sellel laskis wojewooda suures wihas kuuli kehast läbi. Wiimaks aga, kui mõned kõige kõrgemad bojaarid ja käsutajad ühes oma preestritega alla olid jooksnud ja tõeliku sõnume tõid, et nad mitte ainult kõik oma hobused, koerad ja kassid kõige sisikondadega, niisama ka kõik hobusenahad, saapad ja kingad ja kõik naha sadulate pealt ära on söönud, waid ka õlgi ja heinu on kuiwatanud, sellest jahu sõelunud ja sellest putru keetnud ja selle toiduga kaua aega ilma leiwata läbi ajanud, — ka olewat mõned nende liht sõjamehed ühe pisikese kuue-aastase poisi tapnud ja salaja ära söönud, niisama ka kaks surnud last, mis juba surnud olid —, siis andis see rootslastele põhjust weel kord maja peale tormi jooksta. Ja kui nad redelid tõid ja müüri najale panid, siis aitasid wenelased ise redelid üles tõmmata ja tulid kõige pealt ise alla — ja need jäeti siis ka elusse, sest nemad olid üsna nõrgad ja ei olnud kolmelteistkümnel nädalal leiba suhu saanud. Aga teised, kelle maasulased ja talupojad majast leidsid, need pidid, nii noored kui ka wanad, tasuma. Löödi siis maha ka wanem wojewooda Daniel Ziggatsow, ja noorem wojewooda Michael Sitski jäeti sõnumete pärast elusse ja wiidi wangis Tallinna. Sündinud 28. detsembril 1580. Selsamal ajal tuli see rutuline lendaw tõbi ka leeri ja olid kõik sõjamehed Padise all haiged maas. Nüüd oleksid wenelased 60 hobusega Padise küll wõinud wälja päästa, kui mitte seesama tõbi neid ja niisama ka Poola kuninga sõjarahwast ei oleks piiranud.


Pontus de Legardia piirab Rakweret ja wõtab ta ära, 1581.

Kui Padise maja ära oli wõidetud ja sõjamehed pikast piiramisest ja raskest haigusest weel wäsinud ning roidunud olid ja wenelased niisama ka, siis oli Eestimaal näärist kunni keset paastu kõik, nagu oleks hea rahu maal olnud. Aga kui seda kõige wähem arwati, tuli haruldane ja maailma algusest saadik kuulmata sõjakäik ja raske


142