Mine sisu juurde

Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/220

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

pikkade torudega maas on ja neid luurawad. Siis peeti wenelased wahet pidamata ärewil, nõnda et nende hädakellad rahule ei saanud jääda, just nõnda kui wenelased Tallinna all olid teinud.

Talupojad oma sulaste ja poegadega, kellelt kõik nende loomad ja wili oli ära rööwitud ja ära rüüstatud, ei teadnud muud paremat nõu, kui et rüüstajate seltsi läksid ja ka, nagu nemadki, teisi talupoegi, kellel weel midagi oli kätte jäänud, rööwima ja rüüstama hakkasid. Siis oli niisugune rööwimine, wiletsus ja hädakaebamine ja ohkamine terwel Eestimaal, et wõimata on seda kirjeldada. Aga talupoegadel oli rööwimine edusam kui Saksa mõisameestel ja maasulastel, sest nemad olid maal sündinud ja kaswanud ja teadsid kõik maa ja rahwa korrad ning wiisid ja peale selle kõik salateed ja -rajad läbi heinamaade ja padrikute, wõsa ja räga; ja palju neist olid wenelase all elanud ning teeninud, ja teadsid, kus wenelased oma ruuni ja weiseid armastasid pidada ja ise liikuda, mispärast nad sagedasti ka oma heade sõprade ja sugulaste juhatuse abil suuremat kiitust said oma saagiga ja wangiwõetud wenelastega, nõnda et juba wiha ja kadedust saksa mõisameeste ja mittesaksa talupoegade wahel tõusis ja karta oli, et sakslased nende talupoegadega nõndasama seisma tulewad kui shotlastega Rakwere all.


Härtsog Magnus ja Kristian Schröpfer, 1577.

Selsamal suwel, aastal 1577, läks Holsteini härtsog Magnus suurwürsti juurde. Seal lootsid jälle mitmed, et see härtsog Magnuse reis pidi Liiwimaale suureks heaks tulema. Aga warsti kadus neil see usk jälle käest, sest et isanda õpetaja, hingekarjane, ülem nõumees ja superintendent, Kristianus Schröpfer, seesama, kes oma isanda moskwalase juurde oli wiinud, oma isanda juurest ära oli läinud. Sest igaüks arwas, et kui seal moskwalase poolt maid ehk inimesi ehk muud head loota oleks olnud, küll ta siis oleks oma lammaste juurde jäänud. Ja sellepärast pidid nad kõik selle walitsuse juures kahtlema hakkama, ehk küll ka pärast seda aega öeldi, et tema isand ta ühe salapüüde pärast Kura härtsogi juurde pidi saatma.


Iwani suur käik Liiwimaale, 1577.

Selsamal suwel, warsti pärast Tallinna alt äraminemist, kogus moskwalane ennast Pihkwas jälle ja wõttis kõik wõimaliku jõu kokku. Siis oli ka kindlaid teateid, et suurwürst oma wanema pojaga isik-


110