Mine sisu juurde

Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/154

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

jookswasse jõkke, ja lasksid nõnda põhja minna ja merde woolata. Ja keegi ei tohtinud oma majas midagi sest warast ära peita ja omale kasuks wõtta.

Pärast seda, suwel selsamal aastal, laskis suurwürst 109 inimest Moskwas armetumalt ära hukata, kellest mõned kuumas wees surnuks kupatati, teistel raiuti pead otsast ja kehad tükkideks, mõned pistis suurwürst ise oma käega surnuks, ja nende hulgas oli ka suurwürsti ülem kantsler Iwan Mihalowits Wiskowati, tubli mees, kelle sarnast terwes Moskwas sel ajal teist enam ei olnud, kelle tarkusest ja osawusest moskwalase juures, kes midagi ei olnud studeerinud, kõik saatkonnad wäga imestasid. Nii kohutawalt ja hirmsasti tegi Moskwa suurwürst sel ajal iseenese rahwaga, kõrge ja madala seisusega, nõnda et ta sõjakõlblikke mehi üle neljakümne tuhande, ilma naiste, neitsite, laste ja igasugu perekondseteta üsna armetumal wiisil laskis hukka saata. Ja ka kõik sakslased, kes seekord Moskwas olid ja pärast neist linnadest ja maadest läbi, kus neid laastamisi peeti, tagasi tulid, on tunnistanud, et kui waenlane sajatuhande mehega terwe aasta otsa maal oleks olnud ja sõda pidanud, siis oleks ometi wõimata, et ta moskwalasele nii palju kahju oleks teinud, kui ta mõtlemata wiisil ise omale oli teinud. Aga põhjus, miks seda tehti, oli see, et suurwürst oma rahwast kahtlaseks pidas, nagu soowiksid need poolaka alla, mis kahtlus mitte õige ei olnud.

Selsamal ajal oli Johan III, Rootsi kuningas, moskwalasele oma saadikud teele läkitanud, kes ka tema wägiwallategusid pidid maitsta saama. Sest kui saadikud suurwürsti juurde pärale jõudsid, laskis ta neilt kohe kõik, mis neil kaasas oli, ära wõtta ja neid endid wangi panna, kus neile wett ja leiba süüa anti ja nendega nõnda ümber käidi, et nad iga tund kartsid surma ähwardawat.


Härtsog Magnus saab Liiwimaa kuningaks, 1570.

Aastal 1570, paastu ajal, kui Holsteini härtsog Magnus oma saadikud Tonnis Wrangeli (Roelast) ja Klaus Aderkas’i Moskwast jälle koju tagasi oli saanud, reisis ta ise, nende wastuste peale, mis saadikud talle tõid, isiklikult suurwürsti juurde Moskwasse, ja jõudis suurel neljapäewal Tartu, kuhu ta terwelt kaheksaks nädalaks peatama jäi, ja läks neljapäewal pärast nelipühi jälle teele Moskwa poole. Siis oli suur rõõm ja hõiskamine paljudel Liiwimaal,


44