Mine sisu juurde

Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/134

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Rootslased wõtawad Lemsalu ära, saawad lüüa Ruunaweres, 1567.

Aastal 1567, talwel, kui Klaus Kurssel, rootslaste uuesti walitud sõjaülem Liiwimaal, oma sõjameestega Lemsalu alewile Riia stiftis, kus salk poolakaid sees oli, üsna meisterlikult kallale tungis, mõned poolakad maha lõi ja üsna suure saagi sai ja alewi põlema pani, ei pahandanud see poolakaid mitte wähe ja sellepärast wõttis Nikolaus Tolwentzky, Poola sõjaülem, suuremat wäge ja läks mõne tuhande mehe sakslase ja poolakaga wälja seda Lemsalu häbi rootslastele kätte maksma. Siis panid härra Hinrik Claussen, Tallinna kuberner, ja Klaus Kurssel, sõjaülem, oma sõjawäega ennast ka waprasti walmis poolakat wastu wõtma ja läksid wälja. Need mõlemad salgad, mis wäljas olid, tulid nüüd Ruunawere weski juures Lääne rajal wastakute ja pidasid üksteisega lahingut. Ja kui mõnele korrale olid üksteisele kallale tunginud ja poolakal enam mehi oli kui rootslasel, siis ajasid poolakad rootslased põgenema ja said wõidu. Siis läksid kõik Rootsi mõisamehed põgenema läbi paksu lume ja jätsid kõik Rootsi ja Saksa maasulased, kes sügawa lume pärast kuhugi põgeneda ei wõinud, hädasse maha. Poolakad ruttasid esmalt Rootsi mõisameestele järele, lõid neid palju põgenemise peal maha ja wõtsid wangi, ja selsamal korral wõeti wangi ka rittmeister Johan Maydel von der Wollust, ja pealikud said hädawaewalt ära pääseda. Siis oli Rootsi ja Saksa meestel kitsas käes, kes talweajal sügawas lumes kuhugi ei saanud warjule minna, ja poolakad läksid, pistsid ja raiusid sekka ja wõtsid suurema hulga neist wangi, kes kõik ühes oma pealikute ja lipumeestega salgakaupa Poolamaale aeti. Aga Tallinna linna Saksa mehed olid ühe talupoja õue heaks seisukohaks kätte saanud, kuhu aga poolakad suured suurtükid ette tõid ja sekka lasksid. Siis pidid kõik alla andma, ja wiidi Rootsi meestega ühes kõik Poola- ja Leedumaale. Poolakad said siis ka Tallinna linna lipu kätte ühes Rootsi omadega ja wiisid triumfiks ära Wilda’sse. Ses lahingus kaotasid rootslased tapetute ja wangisattunutega kokku üle kahetuhande mehe; ka poolakaid ei jäänud mitte wähe maha. Sündinud 8. weebruaril aastal 1567. Pärast seda wõitu käisid poolakad Läänes ja Harjus kunni Tallinna läheduseni riisumas ning põletamas ja tegid suurt kahju. See lahing ja see kiskumine kahe kristliku wõimumehe wahel ei tulnud kellelegi suuremaks kasuks kui


24