Rahu Eestlastega ühe aasta pääle.
Kui Hermann, Liiwlaste kohtunik seda kuulis, sai tema Lätlaste pääle üsna pahaseks, sest et nemad sõda Eestlaste wastu ikka enam ja enam ülesse ärritasiwad29), siis saatis ja kutsus ta kõik Liiwlaste ja Lätlaste wanemad kokku, ja pidas nendega nõuu, nõnda ka Sakslastega, keda weel arwa sääl oli ja wähä (Sakslasi) maal elasiwad30), siis oli see kõigil meele pärast, selle üle, mis rahuks tarwis, Eestlastega kaupa teha, kunni piiskopi tagasitulekuni, kes Saksamaal oli ristisõitjaid kogumas järgmise aasta tarwis. See nõuu oli ka Eestlaste meele pärast ja wõtsiwad rahu wastu, kes pärast oma paremate meeste langemist Lätlaste eest juba suurt hirmu hakkasiwad tundma, ja ilma oma tüliasja weel lõpetamatta, on nad ühe kinnituse sõariistade rahu üle ühe aasta31) aja pääle teinud.
XIII. Päätük.
Piiskopi Alberti üksteistkümnes aasta.
Albert tuleb kuuet korda Liiwi maale. Kokenhuusi kants tehakse kindlaks.
§ 1. Üheteistkümnemal oma ameti aastal jõudis piiskop Albert Saksamaalt tagasi, ja temaga seltsis oli rohke hulk ristisõitjaid. Nende hulgas oli Rudolhw Jerihkowist1) ja Wolter Hamerslebenist2), ja palju teisi auusaid mehi, rüütlid ja waimulikkuid kõige rahwaga, kes endid kõik mere hädade kätte usaldasiwad ja Liiwi maale jõudsiwad.
Nende nõuu järele kutsus seesamma piiskop kõik Liiwlased ja Lätlased, kes juba ammu ümberpöördut oliwad, kokku, ja tuletas
29) renovaretur = uuendasiwad. — 30) nec non et cum Teutonicis, cum adhuc rari essent, et pauci Teutonici habitantes in terra — on, nii kui ülewel näeme, üks natuke imelik kõne wiis. — 31) 13, 5. ööldakse neid Ugaunialased olema.
§ 1. 1) Jerichow on Elbe jõe paremal pool kaldal Magdeburi maakonnas. Rudolhw von Jericho tuleb Lübeki Urk. sagedaste ette, kui aast. 1291 Nr. 572. pag. 516, ja Nr. 576. pag. 521. — 2) Hammersleben seisab põhjapool Halberstadti. Urk. 15. —
