et nemad kusagil oma jalga kinnitada ei wõinud. Siiski jõudsiwad nemad, mõned redelite pääl ja mõned köite küljest kinni hoides, aga isiäranis Isanda inglist ülesse kantut, — ülesse, kus nemad põgenajatel waenlastel igal pool kannul oliwad. Nüüd oli õnne ja rõõmu hõiskamine11) Kristlaste juures! aga hääl Raamas, meele äraheitmise ja hukatuse kaebamine ja hulumine waenlaste juures! Sakslased tungiwad kantsi sisse ja tapawad rahwast, sest
Saare maa paganatele ei saa armu näidatut,
Üks jagu saad maha löödut, teine wangi heidetut.*)
Liiwlased ja Lätlased piirawad kantsi ümber ja ei lase ühtegi neist ära põgeneda. Pärast waenlaste wõitu rõõmustawad endid wõitjad ja laulawad Jumalalle kiitust. See, kes Taawetit ikka Wilistite eest on kaitsnud, seesamma on ka omaksid päästnud, neile waenlaste üle wõitu kinkides. Newad wõtawad kantsi eneste alla, koguwad saagi kokku, riisuwad waranduse ja kallid asjad ära ja ajawad hobused ja elajad oma teed; mis üle seda on, seda põletawad nemad tulega ära. Tuli sööb Saarlaste kantsi, aga Kristlased riisuwad rõõmsaste saagi.
Wolde kants Saaremaal heidab alla ja Saarlasi ristitakse.
§ 5. Kui Muhu kants tuhaks oli tehtut, tõttas wägi teise kantsi juure, mis kesket Saare maad on ja Wolde1) nimetatakse, mis kõige tugewam kants on Saare maa kantside seast. Selle ette asus wägi ja walmistas sõariistu korrale, nimelt paterellisi ja ühe suure masina, ja kõige suuremad kuuse ja männa puud, kellest kantsi walli wastu torni pidi tehtama. Aga Liiwlased Lätlased ja Eestlased käisiwad mõnede Sakslaste seltsis ümber kõige selle maa läbi ja riisusiwad hobusid, kallid elajaid ja asju ja palju saaki, palju wilja ja muud sedasugust, ja põletasiwad külad tulega ära. Wolde kantsi rahwas aga ei wõinud kiwide wiskamise ees mitte seista selle rahwa hulga pärast, mis kantsis
11) Toaw. Laul. 118, 15. — 12) 18, 5.
§ 5. 1) Ka selle talunikkude kantsi ase Wolde juures, kui ka teiste kantside asemed on Saare maal weel näha.
*) Parcere paganis non possunt Osilianis
Nam trucidant alios et capiunt alios.
